Health Optimisation Summit on tervise optimeerimise konverents, kus ma juunis käisin. Toimus see Londonis, Business Design Centre-s 15-16 juunil.
Kui mul see idee tuli, siis oli see selline üsna spontaanne mõte “äkki läheks?”, aga mingil põhjusel ma hakkasin üha rohkem selle peale mõtlema ja siis otsustasin, et okei, kui nii palju mõtlen sellele, siis järelikult on vaja minna 😃.
Kust tuli idee minna konverentsile?
Kui te nüüd ei tea, millest ma üldse räägin, siis ma olen juba natuke rohkem kui üle 2 aasta tegelenud biohäkkimisega (inglise keeles biohacking). Sisuliselt on see tegevuste kogum, mis aitavad kehal ja vaimul olla oma kõige paremas vormis (performance, longevity ja üleüldine tervislikkus). Tegevuste kogum kõlab isegi veidralt, ma ütleks, et minu jaoks on see pigem elustiil, ilma milleta ma enam ei saa ja ei oska, sest ma tunnen ennast üle aaaaaaaaastate tervise mõttes väga heas kohas. Ja see ei ole mingi uhhuu teema 😃 vaid kõik ikkagi põhineb teadusel.
Kõigest sellest ma siin postituses rääkima ei hakka, teen seda millalgi eraldi. Ma olen viimasel ajal päris palju mõelnud sellest, et tegelikult mulle meeldib blogi pidada, aga ma üldse ei jõua enam siia pärast seda kui lapse sain ja tööl tagasi. Aga see on tegelikult vale, et mulle meeldib kirjutada, aga ma ei tee seda, sest mul pole selle jaoks aega. Järelikult on mul mingi ports tegevusi, mida ma teen, aga mis ei paku mulle sellist rõõmu ja ma peaksin leidma mooduseid, kuidas nendest koormavatest tegevustest vabaneda. Ilmselgelt ma ei mõtle siin all oma last või pereelu, aga kõik muu 😃. Lisaks kui vahel mõned inimesed ütlevad, et on käinud mu blogi lugemas ja neile meeldib mu kirjutamine, siis on see ka tore tagasiside.
Aga tagasi teemasse.
Ma nägin tegelikult ka Helsingis toimuva biohäkkerite konverentsi reklaami, aga kuna Londonis olid nii palju tuntumad esinejad, siis ma otsustasin, et lähen Londonisse. Kahte kohta lihtsalt see aasta poleks jõudnud, meil veel reise plaanis ja mul ema oleks pidanud ekstra puhkust võtma, et last hoida. Järgmine aasta isegi võiks mõelda Helsingile ka.
Londonisse
Me lendasime reede õhtul WizzAiriga Lutoni lennujaama. Lend hilines mitu tundi, õnneks teavitati meid ette, seega me saime selle hilinemise aja kodus passida. Jõudsime lennujaama suhteliselt nii, et istusime just maha ja siis öeldi, et hakatakse pardale laskma. Lend ise oli okei, aga see Lutoni lennujaam. Ma olen käinud enne ühe korra Londonis 12 aastat tagasi ja vist mõni kord enne Brexitit on ka ümberistumisi olnud, aga ma enam ei mäleta, mis lennujaamades need olid. Seekord see Lutoni kogemus oli küll ikka päris rõve. Palju rahvast, räpane, midagi seal eriti ei olnud jne. Passikontrollis küsitleti nagu ma oleks illegaalseks immigrandiks sinna riiki sisenemas 😃. Aga no odavlennufirma on see Wizz ka, võib-olla need odavad lennud kõik sinna Lutonisse suunatud, ega mina ei tea 😃. Lennupiletid läksid kahele inimesele 200 euri kokku. Me jõudsime üsna öösel ja otsustasime taksoga minna hotelli. Netist enne uurides tundus, et nii öösel enam ühistransporti ei liigu. Takso läks selline jahedad 120 euri. Aga noh hea küll, 1h sõitu oli ka. Kohale me saime ja paljaks ei varastatud nii et nothing to complain about.
Kusjuures kõik, kellele ma ütlesin, et ma lähen Londonisse konverentsile, arvasid, et see on mu IT tööga seotud ja oli üllatunud, kui ütlesin, et hoopis terviseteemalisele konverentsile lähen.
Konverentsi korraldus
Konverentsil oli pealava, kaks kõrvallava ja siis mingid sellised aktiivsed üritused ka, kus sai osaleda oluliselt vähem inimesi, mõnekümne ringis. Tehti joogat, meditatsiooni ja hingamispraktikaid. Ma nendel aktiivsetel üritustel ei käinud, kuna ma ei viitsinud ukse taga järjekorras passida. Lisaks esinemistele oli seal suur messiala, kus sai erinevate brändide ja toodetega tutvuda. Meie valisime sealt välja oma uue veepuhastusmasina, mille saabumist ma juba väga ootan (see on hetkel veel teel, varsti peaks jõudma 😃). Kindlasti jutt edaspidiseks siia blogisse 😃. Ja mina tegin bioloogilise vanuse testi, mille tulemused on mul tänaseks juba teada. Kes tahab teada, kui vana ma bioloogiliselt olen? Kas kogu see biohäkkimine on tegelikult mu tervislikku seisundit muutnud? Kui tahad, siis kirjuta kindlasti kommentaari, sest siis ma vastan kõigile küsimustele järgmises postituses 😃!! Natuke põnevust ka teile.
Esinejad, toit ja kõik see oli super. Kokku oli 54 sessiooni, millel sai osaleda. Osad sessioonid oli 45 min kuni tund ja osad sellised 20-30 minutit pikad. Me nendel lühematel väga palju ei käinud, sest minu arust 20 minutiga ei saa väga palju mingit konkreetset teemat edasi anda. See on ikkagi lühike aeg. Neid lühemaid saab pärast kodus diivanil Netflixi asemel ka vaadata😃.
Ainuke asi, mille üle ma virisen on see, et korraldajad ajasid peale igat esinejat kõik inimesed saalist välja, pidi mingi tiiru ümber tegema ja siis teiselt poolt uksest uuesti sisse minema. See oli selle mõttega, et kes juba järgmist esinemist ukse taga ootasid, et nemad siis said esimesena sisse, kuna olid järjekorras olnud. Kõik inimesed ei pruukinud mahtuda kõigile esinemistele. Minu arust oli see inimeste liigutamine täiesti ebavajalik, tekitas nii palju segadust seal ja ajakava lükkus edasi, sest inimesi ei saadud õigel ajal välja ja siis sisse tagasi jne. Teisel päeval nad olid midagi ümber sättinud seal ja siis öeldi, et ei pea enam minema oma kohalt ära. Aga nad ei teinud seda konverentsi esimest aastat, tegelikult vist 4. või 5. korda juba. Üks naine, kes meie kõrval istus vahepeal, rääkis, et eelmine aasta oli veel hullem korraldus olnud. Aga nagu näha, siis esinejad ja kogu see networking on väärt seda, kui ta uuesti tagasi tuli.
Konverentsi 1. päev
Raske oli hommikul ärgata, aga veidi põnevust oli juba sees, seega see väsimus ei häirinud 😃. Õnneks esimesel päeval algas üritus veidi hiljem ka, kell 10.30.
Võtsime kuskilt teepealt süüa ja jalutasime konverentsikeskusesse. Otsisime ööbimist konverentsikeskusele lähemale, saime siis 30 min jalutamiskaugusele. See oli tegelt okei, sest mul oli vaja nagunii trenn nendel päevadel ära teha. Oleks saanud ka konverentsikeskuse kõrvale, aga kuna ma seekord ei raatsinud Hiltonisse minna, siis tuli leppida 30 min jalutamisega 😃.
Esimene esineja pealaval oli Dr Steven Gundry. See oli tõesti wow. Kogu ta esinemine oli väga sorav, hästi läbimõeldud, kaasakiskuv ja huvitav! Tema teemaks oli “Optimising Your Gut to Reverse Disease & Live Younger“. Ta rääkis peamiselt kõhutervisest, mis on ka minu üks peamistest teemadest, millega ma tegelen.
Järgmine esineja, keda ma väga ootasin, oli Dr Mindy Pelz, kelle raamat Fast Like a Girl, on olnud üks peamisi avastusi minu tervise teekonnal. Ta rääkis peamiselt naiste tervisest, paastumisest ja sellest, kuidas igasugused uuringud ei võta naiste eripärasid arvesse. Tegin temaga pilti ka 😃.
Lõunat söömas käisime ühe esinemise ajal, seal otseselt sellist toidupausi ettenähtud ei olnud. Tegelikult arusaadav ka, sest kui seal ikkagi oli 2000+ osalejat, siis kõigile samal ajal toidupausi teha ei saagi 😃. Aga toit oli seal väga normaalne.
Järgmine esinemine oli Jim Kwik, kes rääkis teemal “Limitless Mind: Accelerated Learning & Brain Optimisation“. Jimi raamatule võtsin autogrammi ka. Oleks tahtnud sealt kotitäie raamatuid osta, aga no see Wizz Air oma seljakoti poliitikaga 😃. Ma ei raatsinud pagasit osta.
Siis esines peakorraldaja Tim Gray, kes rääkis oma biohäkkimise teekonnast. Ta kronoloogiline vanus on 45 ja bioloogiline 21. Not bad 😃. Võtsin omale uue eesmärgi – olla ka 45 aastasena bioloogilise 21 vanusega. Forever 21 😃.
Järgmine esineja, keda me vaatasime, oli Calley Means teemal “They Want You Sick: Taking Back Our Health From Big Food and Pharma“. Pealkiri kõlab üsna raskelt, kuid tegelikult on see tõsine probleem. Ma isegi tunnetan oma tervise juures, kuidas toidu muutmine on nii palju mõjutanud kõike paremuse poole. Nt rääkis ta sellest, kuidas 6 aastastele lastele kirjutatakse Ozempicut välja rasvumise tõttu. Selle asemel, et harida inimesi ja toetada normaalset toitumist…
Esimese päeva viimane esineja oli Dr Zach Bush, kes rääkis teemal “To be Human is to be an Ecosystem: Exploring the intersection of Nature, Microbes and Human Health“. Pealkiri tundub pikk ja lohisev, aga tegelikult ta teema oli samuti väga huvitav ja tõsine. Ta rääkis sellest, kuidas erinevate kemikaalide kasutamine on teatud haiguste arengut mõjutanud viimase 60 aasta jooksul.
Esimene päev lõppes kuskil kella 18.30 paiku, pärast mida käisime pubis söömas ja magasime lõpuks oma eelmise päeva väsimuse välja.
Konverentsi 2. päev
Teine päev algas varem, juba 9.30, mis tähendas oluliselt varem ärkamist ja konverentsikeskuse poole liikumist.
Me olime peaaegu kõik ettekanded pealaval vaatamas, kuna ilmselgelt tuntumad nimed esinesid pealaval. Aga mina käisin ka kilpnäärme teemal esinejat kuulamas kõrvallaval.
Esimene esineja oli Nathalie Niddam, kes rääkis teemal “Using Heat and Light Therapy for Longevity“. Tema ettekanne keerati pekki, sest talle ei suudetud slaide saada ette mingi 25 minutit. Ja kogu aeg öeldi, et kohe saab. Teda ma ei teadnud esinejatest. Aga tema ettekanne oli siiski huvitav, sain uut teada infrapunasaunadest ja erinevatest punase valguse tüüpidest. Tekkis kohe tahtmine endale koju infrapunasaun teha 😃.
Järgmine esineja oli Ben Greenfield teemal “The Future of Health Optimisation: Ben’s latest Learnings and Favourite hacks“, millest ma ei oska hetkel midagi rääkida, sest ma sellel ei osalenud, kuna käisin kõrvallaval esinejat kuulamas. Beni esinemise peaks kindlasti pärast järele vaatama. Aga kõrvallaval esines Dr Amie Hornaman, kes rääkis teemal “Optimising Your Thyroid for Better Energy, Mood and Metabolism“. See oli üsna põnev. Käisin temaga pärast veel eraldi rääkimas ka, kui ta esinemine läbi sai.
Siis esines Sadia Khan teemal “The Ultimate Guide to Attracting and Maintaining a Healthy Relationship“. Seda oleks tahtnud ka kuulata, aga kuna meil oli hommikusöök söömata, siis me käisime söömas ära ja otsustasime, et kuulame teda pärast järgi.
Ja olidki viimase päeva kaks viimast esinejat jäänud:
JJ Virgin – “Built to Last: How to Get and Stay in the Best Shape of Your Life, Throughout Your Life” ja Gary Brecka – “How to 10x Your Health: The 3 crucial Factors for Achieving Next Level Health Optimisation“. JJ Virgini esinemisest jäi mulle meelde see, et 61 aastase kohta nägi ta hea välja 😃.
Gary Brecka ettekanne oli väga kaasahaarav. Ta on väga hea esineja. Mida ta välja tõi oli see, et arstid peaksid tegelema juurpõhjuste leidmisega, mitte sümptomite raviga. Tõi selle kohta ka päris palju näiteid.
Konverentsi teine päev ei kestnud nii pikalt, umbes kell 15.30 lõppes. See jättis meile võimaluse minna linna peale ka veidi ringi tiirutama. Sest lend koju läks meil järgmisel hommikul kell 7 juba.
Kojuminek
Ülivarajane ärkamine ja Lutonisse sõit. Palusime hotellil tellida takso kella neljaks hommikul, aga nad ei tellinud taksot, vaid kasutasid mingit teistsugust sõiduteenust (ei olnud Uber ega Bolt). See oli feil, sest meile anti paber kaasa, kuhu oli kirjutatud maksumuseks 98 naela. Kusjuures Lutoni juures olid suured ummikud ja kogu see liiklus oli seal nii pekkis. Ja isegi autoga ukse ette ei saanud. Aga õnneks me ikka jõudsime piisava varuga lennujaama.
Juht ütles siis, kui kohale jõudsime, et kaardimakset pole ja tahtis sularaha. Ilmselgelt meil naelades sularaha ei olnud. Meil korraks tekkis juba error, et kas meil üldse sularaha on nii palju, aga väga vedas, sest meil oli eurosid. Tüüp nõudis meilt 150 eurot sularaha, ilmselgelt lasi meid üle täiega, aga meil ei tahtnud seal teemat ka tekitama hakata, pärast ei lase autost minema vms, tahtsime lihtsalt ruttu lennuki peale saada. Loo moraal on see, et ostad odavad lennupiletid, aga need on nii jubedal kellaajal, et pead taksoga sõitma ja siis maksad takso eest rohkem kui nende lennupiletite eest 🥲. No hea küll, see taksoteema ei defineeri siiski seda kogu reisi. Üritus oli ju mega äge. Järgmine aasta võiks lihtsalt rohkem ette mõelda ja paremaid valikuid teha 🥲.
Kokkuvõtteks
Ma jäin üritusega väga rahule. Kui see korralduslik teema seal välja arvata, siis tegelikult esinejad ja nende ettekanded olid väga huvitavad. Minu jaoks äge oli näha neid inimesi päris elus, keda ma iga päev Instagramis näen. Hea mõelda, et on veel nii palju teisi selliseid inimesi nagu mina. Siin Eestis, kui ma kellegagi räägin, siis pigem reageeritakse “Miks sa oma elu nii keeruliseks elad”. Tegelt pole üldse keeruline ja reward selle eest on mul juba praegu igapäevaselt käes.
Kuulge, isegi mu mees, kes igapäevaselt nii selles teemas sees ei ole nagu mina, ütles et väga huvitav konverents oli ja ta üldse ei olnud pettunud, et kaasa tuli.
Loodetavasti ma jõuan varsti ka ettekandeid pikemalt lahti kirjutada.
