Planeerisime talvel reisi kevadeks ja otsustasime teha lihtsalt lebotamise reisi. Eelmise aasta reisid olid küllaltki aktiivsed ja kuna me talvel kuskil puhkamas ei käinud, siis otsustasime, et tahaks lihtsalt olla kuskil soojas. Valisime sihtkohaks Türgi ja plaaniga minna mai alguses. Mina olen varem Türgis käinud kaks korda, mõlemad korrad 2014 aastal. Esimene kord oli mais ja teine oli augusti lõpus. Toona oli mai alguses sooja nagu meie keskmisel suvel ja augusti lõpus oli minu jaoks ikka väga kuum, 38-42 kraadi vahemikus. Seega tundus loogiline minna mai alguses, meie enda suvi tavaliselt pole ka siis veel alanud.
Ostsime piletid ära jaanuaris. Veebruaris oli Türgis maavärin ja eks kõik on kursis sellega, milline olukord seal oli ja ilmselt siiamaani on. Mõtlesime, kuni aprilli alguseni, et kas ikka hakkame minema või peaks mõne muu sihtkoha valima, aga lõpuks ikkagi läksime. Kuurortide piirkond maavärinast kuidagi mõjutatud ei olnud, värinakolle oli ca 600 km kaugusel. Me eriti ringi ei reisinud seal, niiet ei saanud midagi aru, et oleks halvasti.
Ok, lähme nüüd reisi juurde ka lõpuks. Enamus mu eelmisi reisipostitusi on reisikavana ülesehitatud päevade kaupa meie toimetuste järgi, aga kuna me sellel puhkusel väga muud ei teinud kui eat – sleep – bassu – repeat 😀, siis mul päevade järgi seda kirjutada pole mõtet. Reis kokku kestis nädala – neljapäeval läksime ja järgmisel neljapäeval tulime.
Reis Türki
Lendasime Türki Freebird Airlinesiga neljapäeval 4.05 pärastlõunal. Lend kestis 3h 45 minutit. Meil tegelikult tol päeval joppas. Kui valisime lennuaegasid, siis valisin ka selle varahommikuse 5.25 lennu vahel, aga otsustasin, et lapsega ei viitsi nii vara minna ja võtsime kell 12.35. Ja kui me ära lendasime Tallinnast, siis see 5.25 lend oli ikka lennujaamas ootamas, alles vist õhtul millalgi said minema. Masendav oli see ka, et inimesed olid juba passikontrolli alast edasi, ehk siis kuskile minna ei saanud ja ka lennujaamas ju liikumine piiratud.
Minekul nägime oma kallist kodukest ka lennukiaknast.
Ja muidugi ka kohustuslik lennukiakna pilt 😃.
Lend ise läks vahejuhtumiteta, lihtsalt see lennuk oli päris vana ja raputas kuidagi palju, keskmisest rõvedam oli lennata. Aga laps oli seekord väga tubli. Peaaegu üldse ei pidanud teda lõbustama, mis oli üllatav, eriti arvestades seda, et ta ei maganud lennukis ka. Sai kenasti hakkama endaga 😀.
Türgi lennujaamas oli tal uus kogemus ka – sai bussiga sõita esimest korda, meeldis talle 😀. Huvitav värk muidugi, et ta on lennukis juba mitmeid kordi käinud, aga bussiga sõitnud siiamaani ei olnud.
Kohale jõudes saime lennujaamas oma pagasi kätte ja läksime transfeeri otsima. Meie hotelli läks veel üks seltskond eestlasi, selles mõttes joppas, saime ruttu liikuma. Transfeeriks oli väike mersu buss, sellega oli mugav minna ka. Sõit hotelli Antalya lennujaamast kestis ca 40 minutit.
Tez Tour oli kõigile meie bussis olevatele naistele lillekimbud ka organiseerinud. Väga armas, aga veits ebavajalik 😀.
Hotell
Meie hotell asus Belekis, mis on lennujaamast ca 35 km eemal.
Hotelli nimeks Ela Excellence Resort. Me ei osanud ostes sellest midagi arvata, vaatasime piltide järgi, et näeb üsna okei välja. Kohalikelt kuulsime, et see on Beleki piirkonna kõige luksuslikum hotell 😀. Ja tegelikult oli hotell väga ilus, korralik ja puhas. Piltidelt ei andnud nii head muljet edasi, ilmselt ka seetõttu me olime veidi kahtlevad alguses. Minu meelest täiesti võrreldav Hiltoniga, milles Maltal olles ööbisime. Hinnaklass oli sama lihtsalt selle vahega, et Türgis oli kõik hinnas, Maltal Hiltonis kõik extra cash. Ma vaatasin nüüd mais ka uuesti, mis suveks ja suve lõpuks selle Ela Excellencele pakutakse hinnaks ja selline jahe 1.5k oli kallim kogu reis, niiet see jaanuaris broneerimine õigustas end küll.
Pildil meie hotelli ala. Hotellil oli kaks eraldi suuremat hotellimaja ja mõned eraldi villad-majad ka. Meie tuba oli seal majas, millel on nr 7 peal.
Jõudsime kohale, siis natuke pikalt läks aega check-in‘iga. Alguses toodi vale toakaart ja valed passid meile tagasi 😀. Aeti meid mingite poolakatega segamini. Õnneks see lahenes enne, kui keegi jõudis fuajeest lahkuda. Päris mugav lahendus seal oli see, et nad tegid Whatsapp-i hotellitoa grupi ja siis assistendid kirjutasid iga päev, et kuidas meil läheb ja saime ka ise nendega ühendust sealt võtta, kui midagi vaja oli. Nt. tellisime lapsele laktoosivaba jäätist.
Tuba oli selline:
Minu jaoks ebamugav oli see, et nad ei osanud seal väga inglise keelt. Türgi või vene keeles käib kogu asjaajamine. Ja kõik lähenesid meile vene keeles, see käis pinda mulle 😀. Keeleprobleem ei olnud ainult hotellis, Belekis ka. Antalyas me olime nii vähe, ma ei tea, mis seis seal on.
Hotelli fuajee:
Lihtsalt niisama erinevad pildid hotellist:
Ilm
Ilm oleks võinud natuke parem olla. Midagi hullu ei olnud, aga seal hooaeg ei olnud veel alanud. Me saime paar pilves päeva, mis oli täiesti ok ja ühe päeva saime päris äikesetormi, see nii norm ei olnud 😀, aga me käisime sellel päeval akvaariumis ja poodides. Sooja oli kuskil 20-25 kraadi. Päevitada sai. Õhtuti, kui päike loojus, siis läks jahedamaks ja oli riideid selga vaja 😀. Kampsunist või tagist täiesti piisas. Laps ei olnud nõus lühikesi pükse kordagi selga panema, kuigi oli piisavalt soe. Sandaalid saime ka alles mitmendal päeval jalga.
Toitlustus
Me käisime igapäev bufee toidualal söömas, see oli väga suur ja erinevaid sööke palju. Restoranid olid ka enamuses kõik-hinnas paketis, aga kuidagi lapsega ei viitsinud tegeleda restotamisega. Sinna pidi kohad reserveerima kindlaks kellaajaks ja kuna me ükski päev ei osanud ette planeerida, et mis kellast me hommikust ja lõunat sööme, kas laps magab päeval jne, et siis tundus lihtsam, et ei bronni midagi ette, vaid sööme siis, kui tuju tuleb. Hommikusöök oli 7-10.30, lõuna 12-14.30 ja õhtu 19-21.30. Kõik ilmselt teavad, kui pirtsakas ma söökidega olen, seega see, et mulle meeldis söök seal, peaks üsna hea näitaja olema. Värske apelsinimahl oli ka väga hea. No ja kas ma tegin vähemalt pooltel toidukordadel proseccot ka kõrvale, sõltumata kellaajast 😀😀.
Mõnus oli ka see, et basseinide lähedal snäkikohad ja baarid ka kõik hinnas. Käisid ja võtsid, mis tahtsid.
Selline oli nädal aega mu hommikusöök – omlett ja roheline salat kõrval. Ma sõin seal väga palju värsket.
Kahjuks ma söögialast endast pilti ei teinud, aga leidsin netist midagi. See oli vast 1/3 tervest söögialast.
Ja mis mulle veel väga meeldis, oli see, et neil oli laste toitude jaoks ka eraldi nurk, mis ei olnud friikad ja kananagitsad nagu igal pool tavaliselt on, vaid olid korralikud toidud, sh beebidele toit (puhtad juurikate püreed, erinevad piimapulbrid, nt Aptamil jms)
Õues sai süüa ja see oli ka väga mõnus.
Meelelahutus
Whatsappis saadeti terve nädala meelelahutuskava ja lasteklubi päevaplaanid. Seal tõesti kogu aeg midagi toimus. Päeval sai basseinis ratast sõita ja jumpingut teha koos treeneriga. Õhtuti peod basseinibaaris. Kogu hotelli juures miinuseks oli see, et õhtune programm oli 22-00 ja see tümm kostus tuppa ka. Õnneks last muusika ei seganud magamajäämisel, aga me ise mõtlesime küll, et kõvasti lasevad ikka ja oleks võinud siis veidi varem see õhtune programm olla. Aga see on ka tõesti üksainus miinus, mida ma oskan välja tuua selle hotelli kohta.
Näide basseini trennidest. Laps sai magada sellise tümakaga 😃. Me üllatusime, et ta üldse oli nõus kärusse ronima ja natuke puhkama.
Faydee kontsert
Aga see õhtune muusika… Ühel õhtul ma käisin ise ka kontserdil. Ma olin sitaks üllatunud, kui ma nägin meelelahutuskavast, et Faydee esineb hotellis. Nagu mida asja 😀. Mees valvas poissi, ma käisin üksinda kontserdil. Ma ei tea, et ma oleksin enne kuskil kontserdil üksinda käinud 😀. See oli samal päeval kui äikesetorm ja hotell tegelt ütles, et lükkavad päeva võrra edasi. Juhuslikult olime õhtul jalutamas ja nägime, et ikka on lava valmis pandud.
Mul oli nagu mhh, miks keegi siis teavitust ei saatnud, et ikka toimub 😀. Õnneks ma sain ikkagi teada, lihtsalt mingi 30 min enne algust. Läksime siis ruttu tuppa, panin kiirelt pikad riided selga, mehe nahktagi, salli peale, juuksed krunni ja mõtlesin, et lähen siis vaikselt imbun peole 😀. Lõppes see mu vaikne imbumine sellega, et olin lava ees ja tantsisin seal.
Ja eriti sürreaalne oli, et Faydee märkas, et ma laulsin kaasa (ilmselt suhteliselt vähesed oskasid kaasa laulda) ja siis sain oma fangirl hetke ka. Ignoreerige mu laulmist pliis 😃.
Pärast seda mingi sõber tal või manager, ma ei tea isegi, ütles, et tule teeme pilti. Ja siis ma sain lisaks veel pilti nii, et kutt esines lava peal ja tuli samal ajal minu ja selle sõbraga pilti tegema 😀. Ma ei ole kunagi nii privaatset kontserti saanud. See oli tõesti väga äge elamus. Postitasin pärast storyd instasse ka ja nägin, et ta vaatas mu storysid ka 😀😀😀. Olin mitu päeva sellest kontserdist nii vaimustuses 😃. Ta chillis pärast kontserti hotellis veel mitu päeva.
Lasteklubi
Lasteklubi väärib eraldi peatükki, sest see oli hotelli valikul üks põhilisi asju, mis me spetsiaalselt uurisime. Tahtsime puhkust, vaheldust ja ägedaid elamusi ikka kogu perele, mitte nii, et meie oleme nädal aega basseini ääres ja surume lapse iPadi selleks ajaks 😀. Lasteklubi oli väga suur. Seal oli digitaalne mängutuba, legotuba, turnimistuba koos pallimerega, erinevad ruumid, kus kokati ja tehti muid üritusi, lasteklubi restoran, suur õueala. Seal oli tõesti palju teha ja lapsele väga meeldis seal. Iga päev käisime lasteklubis 😀. Ta ei olnud üksi mängutoas, ma lihtsalt üritasin pilte teha nii, et teised peale ei jää 😃.
Nii tore on selliseid videosid vaadata. Hea on mõelda, et ma olen elus vaeva näinud ja nüüd saan oma lapsele nii vahvaid elamusi pakkuda.
Basseinid, spaa, õueala
Basseiniala oli ka päris suur ja mõnus. Õues oli soojendusega üks suur bassein ja minu arust lastebassud olid ka soojendusega. Ilma soojenduseta bassein tundus minu jaoks liiga külm, ilmselt ka teised arvasid sama, sest seal ei ujunud keegi.
Mõned pildid said ka ikka tehtud.
Kutt veel tahab emmele sülle ka. Tuleb nautida nii kaua, kuni seda veel on. Ta on kuidagi nii märkamatult nii suureks inimeseks kasvanud.
Lastebassude juures oli kogu aeg möll, sinna tuli lamamistoolid hommikul kohe ära võtta.
Lapsele väga meeldis nii suurte kui lastebassus.
Spaas me ei käinud. Hinnakiri tundus minu jaoks kirves. Mul massöör käib kodus tegemas ja tean, et tema massaaž on nagunii 100x parem, seega tundus mõttetu 2x rohkem seal maksta. Muid iluhoolitsusi ka vaja ei olnud, küüned jm sai kõik enne reisi korda tehtud. Mees ei olnud Türgi Hamam sauna proovimisest ka vaimustuses. Mina olen käinud enne ja rohkem ei tahtnud.
Väljasõidud
Nagu ma enne mainisin, siis me väga ringi ei reisinud. Käisime äiksetormi päeval Antalyas akvaariumis, Belekis poodides ja ühel teisel päeval selles The Land of Legends pargis ka.
Antalya Aquarium
Seda reklaamiti seal päris palju. Neil on seal maailma suurim tunnelakvaarium, vist oli 120 m pikk. Laps tahtis seal niisama oma käruga ringi sõita, minu arust oli seal ka üsna igav, no kalad ujusid ja oli küll pikk tunnel, aga ei pakkunud kuidagi pinget, vähemalt selle raha eest. 2 täiskasvanu ja 1 lapse akvaariumi piletid maksid 90 euri. Transfeeri hotellist akvaariumisse ja tagasi saime Tez Tourist. See oli reisi hinna sees, aga sellega oli ka hull kino. Ma kirjutan sellest allpool eraldi.
Belek
Mul vist Belekis käigust ühtegi pilti polegi. Aga seal olid sellised väiksemad tänavapoekesed, igale poole üritati sind sisse saada. Ja kõikidele asjadele oli Gucci, Prada, Nike, Calvin Klein peale kirjutatud. Masendav oli see, et tegelikult need nahast tooted neil seal korralikult tehtud. Mulle oleks isegi mõned asjad meeldinud, aga kõigile on Gucci kirjad peale lastud. Ma kahjux fake ei osta 😀. Meie hotellist Belekisse sõit oli 5 euri. Seega üsna lähedal. Tahtsin nahktagi endale uut osta, aga Belekis ei olnud eriti head valikut ja Antalyas me nii palju ringi ei käinud.
The Land of Legends
The Land of Legends on suur teemapark (Theme park) ja šoppamise ala. Peaks kuuluma Rixose hotelliketile. Seal kompleksis oli ka hotell, aga ma jään vastuse võlgu, mis hotell see oli. Me teemapargis ei käinud – tundus, et meie laps veel liiga väike selle jaoks, aga šoppamas käisime küll. Šoppamiseks oli meie tavalisi poode, ala Gant ja Guess, aga ka mingeid Türgi vms meie jaoks tundmatuid asju. See pidi olema pigem kallim koht, kus Türgis käia poodlemas. Minu arust vähemalt Ganti ja Guessi hinnad olid samad, mis meil Eestis.
Aga selle kompleksi ehitusse on ikka sitaks raha valatud. Väga uhke oli seal küll.
Halb kogemus Tez Touriga
Tez Touriga oli selline lugu siis… Hotelli sõites reisisaatja andis meile kellaaja, millal me hotellis kohaliku giidiga kohtume. Läksime siis kohale. Selgus jälle, et inglise keelt nad ei osanud normaalselt ja aru väga ei saanud. Meile öeldi, et üks transfeer ekskursioonile on hinna sees. Tahtsime siis minna Antalyasse akvaariumisse ja kaubanduskeskusesse ka, kuna see oli ka Antalyas. Nad üritasid meile vene keeles selgeks teha, et me peame minema ehete või naha poodi ka. Me ei saanud alguses aru, et miks ja ütlesime, et ei taha, aga see pidi olema selle tasuta ekskursiooni tingimuseks. No okei, olime nõus siis. Aga kaubanduskeskusesse nad ütlesid, et Antalya Malli ei saa, et kohalikku Forsa Malli saab. See kohalik Forsa Mall oli mingi mõttetu pommiauk, kuhu turiste veeti. Ei olnud sealt küll midagi normaalset osta. Me sõitsime Antalya Mallist mitu korda mööda päeva jooksul. Hommikul, kui ma aru sain, et liigume sealt kaudu, siis võtsin nendega ühendust kohe, et kas äkki saame ikkagi minna Antalyasse poodi, et mis vahet neil on, kus me peatuse teeme, kui meil on nagunii individuaalne sõit, mitte grupiga koos. Aga nad ei olnud nõus. Ei vastanud WhatsAppis enam, reisisaatja ei osanud midagi öelda. Nahapoest sõitis meiega akvaariumisse mingi muu pere ka, kuigi meil oli individuaalne transfeer võetud. Helistasin siis Eesti Tez Touri, nemad ütlesid, et ma helistaks kohalikule esindajale. Nagu kuulge, kui need kohalikud esindajad keelt ei räägi meiega, siis miks mina pean nendega mingeid asju ajama. Mina ostsin ju Eestist oma reisi, suhelgu ise nendega vene keeles siis, kui mingid probleemid on. Lõpuks saime Türgis oleva eesti keelt kõneleva giidi WhatsAppi, aga too ei suutnud ka lõpuks midagi välja ajada. Ülihalb kogemus oli Tez Touriga selles suhtes. Minu loo moraal on see, et nende kodukalt võid reisipaketi ära broneerida, aga nii kui sul päriselt midagi vaja on, siis sealt klienditeenindust ei saa :’).
Pildistamine hotellis
Hotelli fotograafiga pildistamine ei maksnud midagi. Aga pärast üks pilt maksis 15 euri (digitaalne ja prinditud). Võtsime ka mõned pildid, kuigi pean tunnistama, et kompositsioon ja töötlus piltidel väga head ei olnud. Ma osasid pilte pidin ise üle töötlema, sest värvid olid nii pekkis. Nt mehe valge särk oli lillakas 😀.
Juustega oli seal ka võimatu. Sättisin neid küll, samamoodi nagu kodus. Võtsin isegi Dysoni kodust kaasa, aga niiskus nii tugev, et ikka tõmbas kohe kräsuseks. Toas tundus nagu norm, õues läks kõik pekki 😀.
Kokkuvõtteks
Ma mõtlesin küll, et me see reis ju ei teinud suurt midagi, et mida mul siia blogisse nii väga ikka kirjutada on, aga tuli päris pikk postitus kokku.
Jäime oma bassupuhkusega rahule, hotell oli tõesti väga mõnus.
Suveks hetkel rohkem ühtegi muud reisi ostetud ei ole. Tuleb rõhutada sõna ‘hetkel’, sest tegelikult ma kibelen juba uuesti kuskile minema. Aga kui ilm alt ei vea, siis ma arvan, et olemegi see suvi rohkem kodused (loe Eestis), sest plaan on tuleval talvel kuskile pikemalt minna. Sõpradega käis korra jutt Portugali minekust sügisel, aga midagi kindlat veel ei ole. Mul vaja nüüd oma sünnipäev ka ära pidada ja siis saab jälle plaani pidama hakata, et kuhu ja kuna minna.
Selleks korraks, tsau!
