Ciao!
Milaanosse reisimise idee tekkis üsna spontaalselt. Suur isu oli kuskile minna ja kuna sinna olid soodsad lennupiletid ning sai pika nädalavahetusena selle reisi teha, siis tundus sobiv variant. Veebruaris tekkis mõte ja suhteliselt paari päevaga ostsimegi piletid ära. Lennupiletid olid 100 euri nägu. Tol hetkel me küll väga kindlad ei olnud, et mis me seal teeme üldse, aga vahet polnud, tahtsime lihtsalt vaheldust.
Ma käisin Milaanos viimati 2017 aastal, kui kursakatega läksime Ibizale ja läksime Milaano kaudu. Ehk siis lendude vahel käisime mõned tunnid linnas. Ütleme nii, et tol hetkel jäi mulje kui pigem mõttetust sihtkohast. Agaaaa, ajad olid teised, aega kohapeal eriti ei olnudki ja rahakott oli õhem 😃. Seega ma otsustasin üsna neutraalselt sinna uuesti minna ja võimaluse anda.
Laupäev – lend Milaanosse, takso ja hotell
Laupäeva õhtul kell 21.45 läks lend Milaanosse. See tähendas seda, et terve laupäevane päev tuli meil Eestis veeta ja Itaalia päevana läks see kaduma. Mõnes mõttes oleks mõnusam, kui see lend läheks reede õhtul või laupäeva hommikul, aga 30 eurot lend ja ma tahan veel normaalset kellaaega valida, halloo 😃.
Igatahes lend läks kenasti, kokku ajaliselt 2h 45 minutit. Mul polnud selle õhtuse lennu vastu otseselt midagi – ainuke miinus oli see, et jõudsime nii hilja, et ühistranspordiga üsna kehv seis. Ühistranspordiga oleks meie hotelli reisinud ca 2 tundi. Kuna maandudes oli meie kell juba 1 ja kohalik kell 00, siis otsustasime, et pigem ei hakka seiklema öösel. Võtsime takso hotelli. Malpensa lennujaamast takso Milaanosse (ca 35 km äkki) maksab 104 eurot. Ma ei mäleta, et ma oleksin nii kalli taksoga enne sõitnud 😃. Aga seal on kõigil taksodel sama hind Malpensast Milaanosse, siis vähemalt ei saa keegi üle lasta ja rohkem küsida.
Me tegelikult tahtsime rendiauto võtta, sest 2 taksosõitu lennujaama vahel oleks juba rendiauto ära tasunud 😃. Aga kuna me maandusime 23.40 ja 23.45 oli viimane aeg rendiautot kätte saada, siis me ei julgenud netist ära broneerida, sest pärast oleksime hiljaks jäänud ja pidanud hommikul lennujaama tagasi minema, et autot kätte saada. Tegelikkuses me jõudsime umbes 23.55 sinna autorentideni (jooksime lennukist kuni õige kohani, päris rets oli) ja nad olid avatud, aga kellelgi ei olnud enam vabu autosid seal. Seega bad luck lennu kellaajaga, aga mis seal ikka. Maksime oma 104 eurot takso eest ära ja saime kenasti hotelli kella üheks.
Hotelliks oli Hilton Garden Inn. Täitsa okei hotell oli, ainult AC tegi liiga tugevat müra ja hommikusöök ei olnud midagi erilist. Me mõtlesime tükk aega, et kas võtame hotelli Duomo juurde (Milaano keskuses) või natuke eemal ja otsustasime lõpuks eemal, sest hinnavahe oli mitmekordne 😃. Mõtlesime, et me oleme nii lühikest aega ja hotelli lähme ainult magama, siis pole ju eriti vahet. Hotell hommikusöökidega oli umbes 500 eurot kolm ööd. Hotelli valisime asukoha järgi, et metroo oleks võimalikult lähedal ja Hilton tundus selline üsna turvaline valik ka.
Pühapäev – Serravalle Outlet
Me teadsime juba ette, et tahame käia selle lühikese reisi jooksul outletides, Duomo juures ja üks päev oli veel planeerimata. Kuna me polnud rendiauto suhtes kindlad, siis me ette ei ostnud midagi. Serravallesse ostsime bussipiletid pärast maandumist öösel hotellis, kui oli selgeks saanud, et rendiautot meil hetkel ei ole 😃. Piletid sai osta siit.
Hommikusöök söödud ja oligi aeg liikuda metroosse, et leida linnas Serravalle bussi kohtumispaik. Metroo peatusesse oli üks tänavavahe kõndida, 100 meetrit äkki. Üks metroopilet maksis 2.2 eurot. Sõitsime kahe erineva liiniga (M1 ja M2) Central Stationisse ja sealt natuke kõndida, olimegi kohal. Outleti buss oli väga täis, seega hea, et me piletid ette ostsime.
Bussisõit oli tüütu, üsna pikalt läks enne, kui maanteele jõudsime. Kokku sõitsime umbes 1.5 tundi ehk siis enne 12 olime Serravalles kohal. Distants oli 90 km. Kohapeal poodlemiseks jäi seega 6.5 tundi, väljumine oli kell 18.30.
Me mõlemad arvasime, et päris pikalt seal olla, terve päev, aga see aeg läks nii ruttu. Paaris poes läks valimisega juba tund aega, lõunat sõime ja poodide ala oli suur, seega oli üsna ok 😃.
See outlet oli väga USA outletide sarnane, aga no nime McArthurGlen järgi võis arvata. Ainuke asi, et seal ei olnud nii soodsad hinnad kui USA outletides. Näiteks Tommy Hilfigeri asju 20 euro eest ei saanud. Serravalle outleti hinnad olid rohkem nagu siin Eesti poodides allahindlused või enamvähem sarnased AboutYou hindadega, võib-olla pisut soodsamad. Ja mis veel, kaubavalik oli minu arvates väike. Disainerpoodides oli küll allahindlusi, nt sallid oli -50%, kingadel umbes sama suurusjärk. Natuke ostlesime ka, seega elamusena oli tore ikka.
Guccis oli kogu aeg järjekord, Puccis ei tahtnud keegi käia 😂.
Umbes kell 20 olime linnas tagasi ja läksime siis oma kodinatega hotelli tagasi. Õhtust käisime söömas üsna meie hotelli lähedal söögikohas nimega Le Merivigle. Pitsad ja tiramisu olid seal väga maitsvad. Toidu pildistamiseks seal väga hea valgus ei olnud.
Esmaspäev – Duomo di Milano ja Bocaccia
Esmaspäeva hommikul läksime kohe Duomo juurde. Kell 10 oli seal veel üsna rahulik ja saime Galleria Vittorio Emmanueles poodides ära käia. Ma otsustasin, et peatse suurema sünna puhul teen väikse ‘treat yourself‘i ja see plaan osutus edukaks 😃. Niiet tegelikult selle reisiga juba algasid mu käesoleva kümnendi ärasaatmispidustused ja juubeli tähistamine.
See Galleria oli tegelikult väga äge. Isegi, kui sealt poodidest midagi osta ei plaani, siis väga ilus läbi jalutada.
Lõunapaiku oli meil poodlemine tehtud ja sõime lõunat Terrazza Duomo 21 nimelises kohas, kust avanes ilus vaade Duomole.
Edasi käisime veel linnas ringi ühel poodide tänaval, kus oli ka tavapärasemate hindadega poode 😃. Ostsin väga ägedad valged Air Jordani ketsid endale. Air Jordani poes sai neid personaliseerida, erinevaid kuldseid detaile juurde panna ja nt teksti soovitud värviga kas peale printida või sisse pressida. Ma lasin paelte otsesse kuldsed detailid panna ja ühele ketsile sisse pressida tähed.
Õhtul otsustasime, et lähme vaatame linnas veel ringi ja sõitsime bussiga Bocacciasse, kus käisime söömas ja ostsime lapsele ka midagi toredat kaasa. Bocaccia Village kaubanduskeskusena ise oli pigem mõttetu, aga toidukohti oli seal küll. Me käisime Flower Burgeris söömas. Instagram on ikka hea koht, kust inspiratsiooni ja ideid saada, tänks Laura Liisa 😃. Üsna põnev oli tavalist Milaano elu ka näha, mitte ainult turistide massi seal Duomo juures.
Õhtul hotellis otsustasime järgmise ja ühtlasi ka viimase päeva plaani ära.
Teisipäev – Lago di Como ja kojuminek
Otsustasime viimaseks päevaks ikkagi rendiauto võtta, sest meil oli pool päeva vaba aega ja lennujaama oli ka vaja saada. Mees tahtis Teslaga proovida sõita ja nii me siis Tesla mudel 3 rentisimegi. Hinnaks tuli põhimõtteliselt sama summa, mis maksis taksosõit Malpensa lennujaama ja Milano vahel 😃. Seega tundus üsna soodne taksosõiduga võrreldes.
Me jäime hommikul pisut munema. Oleksime pidanud olema autorendis kell 8, aga jõudsime umbes 8.30 ja seal läks ka aega, kuna järjekord oli. Kaotasime seetõttu väärtuslikku aega Como järve juures.
Esimese sihtpaigana otsustasime sõita Bellagiosse, sinna oli umbes 1.5 tundi sõitu. Sõit sinna oli päris omapärane. Teed olid väga käänulised ja kitsad mäe küljel. Me jõudsime kohale kell 11 ja jalutasime tund aega seal. Üsna väike koht oli ja suvel sooja ilmaga on seal kindlasti mõnusam, aga nagunii ka rahvarohkem. Kui järgmine kord minna soojema ilmaga, siis läheks paadiga järvele ka.
Edasi sõitsime Comosse ja käisime seal söömas kohas nimega Figli Dei Fiori, mis oli restoran ja lillepood 2in1. Tahtsime seal ka tegelikult natuke järve ääres jalutada, aga meil jäi täpselt see hommikul maha magatud aeg puudu. Pärast sööki pidime hakkama lennujaama sättima. Sinna oli ka umbes 45 minutit sõitu.
Eks see viimane päev oligi selline spontaanne roadtripi päev. Kui ma nüüd midagi teisiti teeks, siis ilmselt tahaks roadtripi teha täispikal päeval, et saaks rohkem ja rahulikumalt nautida või siis minna ainult ühte linna nii piiratud ajaga. Me oleks täispika päeva saanud esmaspäeval teha, aga Duomo linnatiiru poleks saanud teisipäevaks nihutada, sest siis oleksime pidanud hommikul juba kõigi oma kottidega hotellist ära tulema ja linna peal nendega passima. Linnast tagasi hotelli kottidele järgi sõita ja siis lennujaama oleks liiga mõttetu ajakulu olnud. Ühesõnaga head varianti ei olnud nii lühikese ajaga kõige tegemiseks 😃. Aga eks siis pikem Comos uudistamine saabki jääda järgmiseks korraks. Järgmine kord ilmselt Serravallesse ka enam ei läheks, kui just mingit kindlat disainerasja soovi pole.
Kell 15.00 olime lennujaamas, andsime auto ära ja passisime veidi, et lennule saaks. See läks välja 17.15. Unustasin vist enne mainida, et lendasime Wizz Airiga, läksime ainult ühe seljakotiga (teine kott oli seljakoti sees) ja tagasi ostsin ühe cabin reisikoti juurde, et ostetud mant kõik kaasa mahuks. Ehk siis tagasi tulime kokku 3 täis kotiga.
Mis ma siis Milaanost ikkagi arvan?
- Lend oli piisavalt lühike
- Reis oli piisavalt pikk, et saada väike vaheldus kahekesi ja ei hakkaks last väga igatsema
- Toit oli maitsev igal pool, kus sõime 🍕 🍝
- Ilm oli soojem kui Eestis, päeval selline 16-18 kraadi, õhtul 10 kraadi. Päike paistis kogu aeg.
- Itaalia on üldse selline riik, et seal neid linnasid, kus meeldivalt aega saab veeta on nii mitmeid. Vaata lihtsalt, kuhu parasjagu odavaid pileteid on ja mine head toitu veini nautima 😃.
Mulle igatahes meeldis ja soovitan minna küll.
Vähem kui kuu aja pärast uued seiklused juba ootamas, seniks aga Arrivederci 🇮🇹!
