Pulmareisi esimeseks sihtkohaks valisime Filipiinid ning täpsemalt El Nido. Etteruttavalt võin öelda, et postitus sai üsna pikk, tasub lugemiseks aega varuda 😃 Eelmine postitus abiellumise kohta on loetav siit.
Lennud, feilid ja kõik muu liiga informatiivne
Reis Tallinnast sai alguse kell 11, kui asusime liikuma lennujaama. Meie lend Istanbuli läks 12.55. Ostsime lennujaamast süüa ja tegime veidi ootusärevalt aega parajaks kuni pardaleminekuni. Lennujaamas passides sai kindlaks ka minu auto ost. Sain teada, et auto jõuab Eestisse väga kiiresti ja mina olen sel ajal veel mitu nädalat reisil 😃 Natuke raske oli tol hetkel reisile keskenduda, kui teadsin juba, et auto varsti ootab mind. Ei tasu nii palju häid asju korraga saada 😃
Istanbuli lend oli ca 3 tundi. Kui Istanbulis maandusime, siis võtsime sammud lounge poole, sest meil järgmise lennuni oli aega 8h ja tahtsime mõnusamalt aega parajaks teha. Lounge juures mees avastas, et rahakott on kadunud. Rahakotiks oli kaarditasku, milles oli pangakaart, lounge kaart ja id kaart. Õnneks-õnneks-õnneks olid passid minu kotis. Mul muidugi nutukas, üritasime meenutada, kuhu see jääda sai – hellasime Tallinna lennujaama ja käisime Istanbuli lennujaama Lost&Found-is, aga ei olnud seda kaarditaskut kuskil. Ma ise arvan, et suure tõenäosusega jäi Tallinna lennujaama, kuna seal ta võttis rahakoti taskust välja, et söökide eest maksta. Ju mõni välismaalne korjas ülesse ja arvas, et teeb kehtiva ID kaardi kenasti rahaks.
Selle saagaga läks meil lennukas mingi 2-3h aega ja pidin leppima sellega, et ei saa lounge minna (no oleks saanud ilma kaardita ka, aga siis oleks olnud kahekesi hind 90€, pigem liiga hull hind mõne tunni eest maksta 😃).
Otsisime endale kuskil kohvikus istumiskohad ja peesitasime seal kuni väljumiseni. Järgmine lend läks öösel kell 2. Kohati oli küll selline tunne, et kui sellise jamaga reis hakkas, et ei tea, kas nüüd läheb kõik lappesse.
Istanbulist lendasime Manilasse, ca 12h. Ma nagu ikka magasin enamuse ajast. Viimased 4 tundi passisin üleval, kuna uni läks ära (Eesti järgi oli kell juba 9, st oli ka üsna loogiline, et silmad lahti tegin). Manilasse jõudsime kohaliku aja järgi õhtul kell 18.30. Väljas oli siis juba pime.
Turkish Airlines toit. Maitses üsna hästi, kuigi lennukisöökide fänn ma just ei ole.
Manila lennujaamas oli meil broneeritud mingi “hotell”, kus sai magada. Sõime lennujaamas, tegime aega parajaks, et minna oma kella 00-07 bronnitud magalasse. See koht oli suht ebameeldiv, pime konku, aga ajas asja ära küll. Siimult lasti seal kell rotti. Ise oli ka hooletu, võttis duši alla minekuks ära ja jättis korraks kuskile äärepeale. Kui lõpetas oli kell juba läinud. See oli mingi Kickstarterist ostetud suvakas nutikell, nüüd saamegi koos endale Apple watchid osta 😁
Hommikul kell 7 lõpetasime söögi ja asusime teadmisega, et meil lennuni 3h aega, otsima teed Terminal 4 juurde. Seal rahvusvahelised ja kohalikud lennud erinevates terminalides ja kohalike lendude terminal asus mingi 20 minutise taksosõidu kaugusel.
Hakkasime vaikselt liikuma ja sel hetkel ma kontrollisin meie pileteid ja avastasin, et ma olin lennu ostnud kella 7ks mitte kella 10ks 🥳 tubli helen. Kui ma avastasin, siis selgus, et meie lend oli juba väljunud, täpsemalt 10 minutit tagasi 😃 Põhjus, miks ma lennuajad segamini ajasin, oli see, et mul oli tehtud üks suur Excel, kuhu ma panin kõik summad, ajad, kohad, tegevused jne kirja, aga kuna me ostsime lende mitme kuu jooksul ja kokku neid oli 11 tk, siis ma olin pannud vale kellaaja sinna Excelisse. Alguses plaanisime osta kella kümnesele, lõpuks ostsin kella seitsmesele. No mis seal ikka – kerge 270 eurone eksimus. Sellist jura ei kata kindlustus ka. Pärast rahakoti ja käekella kaotust tundus nagu kirss tordil olevat 😃 Tagasi vaadatuna tundub naljakas, aga tol hetkel oli asi naljast kaugel 😃😃
Algul meile öeldi, et me ei saagi samal päeval Manilast El Nidosse, sest koik otselennud välja müüdud ja see tegi murelikuks, sest meil oli hotell bronnitud ja järgmiseks kolmeks päevaks juba privaattuurid makstud, mis ei olnud ka väga odavad, niiet igal juhul tahtsime samal päeval minema saada.
Variantideks pakuti, et minge läbi Puerto Princesa ja sõitke 6-7h bussiga kruusateel. Seda varianti me ei tahtnud kohe alguses, sellepärast võrdlemisi kallid lennupiletid Manilast El Nidosse ostsimegi. Siis teatati, et sorri, Puerto Princesasse ka tänaseks välja müüdud. No tore, mis me nüüd siis teeme?! Lõpuks leiti meile ikkagi kuskilt kaks kohta kell 11 lahkuvale El Nido lennule. Juhuu. Vähemalt oli teada, et saame samal päeval kohale. Minu hajameelsus uute piletite näol läks maksma 300 eurot. Hinnavahe väga suur algse ostuga ei olnudki. Olin üsna veendunud, et sama päeva lend maksab mingi 2x rohkem.
Saabumine El Nidosse
El Nido lennujaam oli ikka ülipisike. Sinna maandumine ka üsna raske. Oli palju õhuauke ja see vabalangemise tunne, mis kogu aeg tekkis, ei meeldinud mulle üldse. El Nidosse maandudes võtsime tricycle (kes Tais käinud, siis tuk-tuki) ja sõitsime 300 php (Filipiini peso) eest hotelli. 1000 pesot on 16€.
Saabudes oli õues 30 kraadi, bassu ja hotellituba juba ootasid meid. Hotelliks oli meil El Nido Garden Beach Resort. Oli tunda pärast neid rõvedaid stressilakse lennujaamades, et puhkus on alanud.
Hotell oli üsna normaalne võrreldes teiste keskusele lähedal olevate valikutega. Mind ainukese asjana häiris, et toas oli vähe valgust ja vannituba tahtis värskendust saada. Õues oli selle-eest jällegi väga mõnus ja ega me toas eriti ei passinudki.
Esimesel päeval midagi erilist ei teinud – toibusime hommikusest stressist, seadsime end sisse, käisime tiiru küla vahel, sõime ja puhkasime bassu ääres.
Tuurid
Teisel, kolmandal ja neljandal päeval käisime El Nido Boutique and Art Cafe-ga privaattuuridel. El Nidos on erinevatel tuuridel käimine üheks popimaks tegevuseks. Tuuripakkujaid ja tuure, mille hulgast valida, on päris palju. Tuuripakkujate ja tuuride uurimust tegime peamiselt netist, teiste inimeste tagasiside põhjal valisime välja. Tahtsime kindlasti minna privaattuurile, kuna kahekesi on mõnusam kui 15-25 võõra inimesega. Nii palju, kui on perseid, on ka arvamusi 😃 Tais me käisime võõrastega koos, aga pulmareisi puhul tahtsime, et oleks erilisem ja privaatsem kogemus. Privaattuurid on küll keskmiselt kallimad, me maksime ühe tuuri eest ca 180 eurot.
Me valisime Art Cafe just seetõttu, et neil oli väga hea tagasiside. Ja õigesti tegime, me jäime väga rahule. Alustasime tuure teistest veidi varem ning seega õnnestus meil mitmes kohas rahvamasse vältida. Lisaks kapten ja giid muutsid tuuri sihtkohtade järjestust, et saaksime privaatsemat kogemust. Paadis oli kokku kolm tegelast – giid Lorenz, kapten Keem ja Mr Fashion (tema nime ei teadnud ja teised panid talle sellise nime, Mr Fashion from US) 😁. Ta nägi ikka ehtne filipino välja ja ametiks oli tal vist paadipoiss. Kõigil kolmel päeval reisisime nendega ning väga tore oli. Giid rääkis kõige paremini inglise keelt.
Tuuride kohta on päris häid kirjeldusi siin. Need võivad mõneti ka erineda, vastavalt tuuripakkuja suvale. Valisime tuurideks A,B ja C. Kõige popimad valikud on A ja C.
Off-topic veits: kapten ja giid ütlesid, et nemad teenivad kuskil 15 000 pesot kuus, töötavad iga päev ca 10h ja aastas puhkust ettenähtud 7 päeva. Haige olla ei tasu, sest siis ei saa üldse raha. Päris crazy võrreldes meie tingimustega siin. Samas jällegi tema töö on minu puhkus. Ei oska öelda, kas minu ja laevapoiste tööd saab niimoodi üldse võrrelda. Pakun, et stressitase on meil oluliselt kõrgem kui seal.
Tour A
2. päev El Nidos. Tour A kava:
- Secret Lagoon
- Shimizu island
- Big Lagoon
- Seven Commando beach
Päev algas varakult, kell 8.00 pidime olema juba kohtumispaigas, et kell 8.30 startida. Teistel gruppidel oli kas kogunemine või väljasõit kell 9. Tahtsime saada edumaad 😃
Esimeseks peatuspaigaks oli Secret Lagoon. Mul on tunne, et ma pean eraldi videopostituse ka juurde tegema, sest ainult piltidega tuuride kogemusi edasi anda ei saa.
Secret Lagooni pääsemiseks pidime kuskilt väikesest august läbi pugema.
Peatuspaik nr 2 – Shimizu saar. Saarele meid ei viidud, selle saare juures oli snorgeldamine. Ma käisin esimest korda Aasias vees 😃 kasutasin küll päästerõngast ja -vesti, aga vähemalt käisin 😃 Snorgeldamine tõmbas mul näonaha hullult punaseks, aga muidu soolane vesi mõjus mu punnidele üsna hästi.
Shimizu saar on saanud nime selle järgi, et Jaapani turist, kes läks kunagi ammu sinna sukelduma, ei leidnud enam väljapääsu (väidetavalt seal vee all mingi tunnel) ja uppus ära, kui balloonist õhk otsa sai.
Järgmisena külastasime Big Lagooni. Mulle see kogemus meeldis väga, sest kõik oli megavaikne, äge oli kayakiga aerutada. Turiste oli, aga see koht oli nii suur, et kõik said omaette asjatada ja olla piisavalt kaugel, et saada mõnusat rahulikku kogemust.
Enne järgmist peatuspaika sõime ka kuskil üksiku saare peal lõunat. Lõuna oli tuuri hinna sees. Pakuti riisi, kala, siga, erinevaid salateid, puuvilju ja juua. Söök oli täitsa hea.
Viimaseks peatuseks esimesel tuuri päeval oli Seven Commando beach. See oli väga mõnus rand, seal olime ajaliselt pikemalt kui mujal. Siia randa soovitaks isegi niisama minna suvitama, ei pea ainult tuuri raames seda tegema. Kokku kestis tuur kuue tunni ringis (btw see rand oli Tour A juures ainuke koht, kus sai vetsus käia😃).
Kohalikud müüsid seal Buko Rum nimelist jooki – sisuliselt kookose sees rumm. Mina küll aru ei saanud, et seal oleks cocat või midagi juures olnud, kange oli😃
Siin lasime esimest korda drooni lendu.
Tour B
3. päev El Nidos. Ilm oli sel päeval selline so-so, vahelduva eduga pilv ja päike. Päikesepõletust arvesse võttes oli nahale muidugi meeldiv selline ilm 😃
Tour B kava:
- Entalula beach
- Snake island
- Cudugnon cave
- Cathedral cave
- Teadmata asukohaga liivariba
- Pinagbuyutan island
Esimene sihtkoht – Entalula beach. Ilus ja eraldatud rand. Üsna tükk aega ei olnud seal peale meie mitte kedagi ka.
Järgmisena tuuritasime Snake Island-ile. Tüüpiliselt peaks saama seal liivaribal kõndida kahe saare vahel, aga meie külastuse ajal oli veetase liiga kõrge. Drooni pildi pealt on näha seda liivariba, aga meie kahjuks kuival maal kõndida ei saanud ja jalutasime kuskil alla põlve vees.
Pärast Snake Island-it käisime Cudugnon koopas “ekskursioonil” ja seejärel saime sama saare rannal lõunat süüa.
Koopasse pääsemiseks oli jälle mingi üliväike pilu.
Cathedral Cave juures tegime ka väikese peatuse. Sealt ma head pilti ei saanud, seega kasutan teiste oma. Midagi erilist ei olnud.
Kuna meil Snake Islandil kuivale ribale saada ei õnnestunud, siis meid viidi kuskile lähedal asuvale eraldi liivaribale. Kahjuks ma ei tea, mis selle väikse tükikese nimi on või kus see kaardil asub. Võin ainult oletada.
Viimase peatusena käisime Pinagbuyutan Island-il. Siin me kaua ei peatunud, kuna hull tuul oli. Giid teadis rääkida, et alles mõni kuu tagasi filmiti seal venelaste Survivor telesaadet.
Tour C
4. päev El Nidos. Tour C kava:
- Hidden beach
- Secret beach
- Star beach
- Talisay beach
- Helicopter island
Viimane tuuripäev algas kell 8.30 stardiga nagu ikka. Päris harjumuseks oli juba saanud iga päev tuuridega päeva alustada. Tuur C toimuski peamiselt Matinloc ja Tapiutan saarte läheduses. Helicopter Island jäi El Nidosse tagasisõidu teele.
Esimeseks peatuskohaks oli Hidden beach. Sinna lähedale sai ainult kayak-iga. Eks sellepärast v-b see nimi ka.
Teisena külastasime Secret beachi. Osad ujusid sinna, aga meie läksime juba tuttava kollase kayak-iga, sest meie giid teadis öelda, et seal liiga palju meduuse, et sinna ujuda. Järjekordselt sissepääsuks mingi tilluke auk, ainult et seekord oli see auk veel vees kah 😁
Edasi oli programmis snorgeldamine Star beach-i juures. Randa minna ei saanud, sest see eravaldus.
Talisay beach-il sõime lõunat, lasime drooni lendu ja puhkasime niisama.
Helicopter Island-il ma väga ei peatu, see ei olnud midagi erilist ja olime seal väga vähe aega ka. Enamus saart on kellegi eravaldus, kuhu ei saa minna, seega mina sellel peatusel eriti pointi ei näinud 😁
“Puhkepäev”
El Nido reisi 5. päev.
Kuna eelnevatel päevadel olime saarte tuuridel suht aktiivsed, siis viimasel täispikal El Nido päeval pmst ainult puhkasime. Ärkasime ikka vara, mingi 8 paiku. Sõime hommikust, käisime Zip Line-l tuktukiga. Fakk, ma kartsin seda asja nii hullult. 1,4 km pikk sõit köie otsas. Tahtsime Supermani sõita, mitte istudes, aga meie kaalude ja pikkuste jaoks oli liiga suur tuul. Õnneks seda õõnsat tunnet ei tekkinud 😁
Edasi chillisime bassu ääres, käisime lõunat söömas Happiness nimelises kohas, tegime pärastlõunal Sava rannabaaris kokteile ja vessut ning õhtusse see päev jõudiski.
Teel Boracayle, lend Caticlani
Viimasel päeval me midagi väga ei teinud. Ma ärkasin hommikul kell 6 ja hakkasin sättima ja pakkima. Kell 7 sõime hommikust ja edasi siirdusime tuktukiga lennujaama ca 11.30 paiku. Sõit kestis ainult 15 minutit.
Uhh, kui pikk see lugu sai. Järgmiste postitusteni!
❤❤❤