Ega ma muul ajal blogisse enam ei jõua, kui ainult reisijutte kirjutama. Asi seegi. Vähemasti see pühendumus on nii tugev, et iga kord ikka tulen panen reisijutu kirja. Tegelikult mulle väga meeldivad kolm asja – reisida, enda blogi pärast reise lugeda ja kodus kontoritoas kaardile uusi riigilippe paigutada sihtkohtadest, kus käinud olen 🤣. Kui vaid saaks iga kuu kuskil reisil käia.
Otsisime augustis odavaid lennupileteid sügiseks kuskile sooja. Algul oli mõttes, et lähme Mallorcale või Malagasse, aga kuna sinna nii häid lennukate diile ei leidnud, siis lõpuks jäi sõelale Horvaatia. Läksime koos sõpradega, nemad olid enne käinud, meie ei olnud. Seega minu jaoks uus sihtkoht ka.
Ma nummerdasin reisipäevad ära ka, pealkirja lõpus nt (1) ja lisasin numbrid kaardile, kaart asub blogi lõpus. Sealt on näha, kus me täpsemalt ringi sõitsime.
Lennud Horvaatiasse
Lennupiletid maksid kolmele (2 täiskasvanut + laps) käsipagasitega 700 eurot. Arvestades mida praegu lennupiletite hinnad teevad, siis kolmele see hind tundus isegi üsna soodne. Lendasime AirBalticuga ja neil see käsipagasipoliitika suhteliselt okei – 1 väike kohver ja 1 seljakott, kokku 8 kg inimese kohta. Lapsele sai veel turvatooli ja käru tasuta äraantavasse anda. Saime sellega pagasikogusega hakkama, asjad mahtusid ilusti kaasa, ainult tagasitulles pidime oma 2 veinipudelit sõprade äraantavasse pagasisse suruma. Tnx teile! Aga kaamerat seekord kaasa ei võtnud. See on nii suur ja raske, et käsipagasisse seda kogu muu eluga ei viitsinud mahutada.
Meeldiv oli ka see, et lend oli pigem lühike, kestis 2.5 tundi. Last jälle lõbustama ei pidanud, sai rahulikult terve aja Netflixi ise passida 😃. Living the dream!
Ilm Horvaatias septembri alguses
Ilma enne reisi üldse ei vaadanud, natuke aega enne minekut avastasime, et wow seal 30 kraadi. Arvasin millegipärast, et septembri alguseks juba maha jahtunud, aga ei olnud. Ikka päris kuum oli ja higistamine oli teemas. Kõikidel päevadel oli ilus päikesepaisteline ilm ka.
Majutus
Ööbisime Splitist umbes 20 km eemal. Valisime majutuse hinna ja maja välimuse järgi. Asukoha osas väga ei hoolinud, kuna meil oli plaanis nagunii rendiautod võtta. Ütleme nii, et see meie majake asus ikka väga in the middle of nowhere, lähim ülimini supermarket oli 5 km. Aga kuna me autodega ringi liikusime, siis ei olnud eriti vahet. Maja ise oli muidu päris ilus, uus, puhas ja mugav. Maja Airbnb link. Majutus asus Veliki Brocanac piirkonnas.
Toit
Hommikusöögid me tegime enamasti kodus. Ma kirjutasin küll me tegime, aga reaalsus oli see, et Kadri kokkas igal päeval lastele ja enamasti ka meile hommikuks, minu meheke tegi ühel päeval pannkooke. Ma kuidagi haigena ei tahtnud teiste söögile ligi minna. Kadri, tnx 🥰. Minge jälgige Kadrit instagramis ka, ta jagab seal ka sööke, mida kokkab ja saate ka head trennimotivatsiooni.
Ülejäänud toidukorrad sõime enamasti kuskil vaatamisväärsuste juures, aga toitude maitse, hinna ja kvaliteedisuhe oli üsna kehv.
Esmaspäev – lend Spliti
Lendasime ära 4.09 õhtul Spliti ja tagasi 11.09 Tallinnasse. Mõtlesime küll reisi planeerides, et lähme pisut hiljem septembri lõpus või oktoobri alguses, aga kuna lennupiletid olid kõige soodsamad just septembri alguses, siis ei hakanud kuupäevade osas väga valivad olema.
Lend läks esmaspäeva õhtul kell 17. Selles mõttes oli mugav, et sai hommikul rahulikult reisi toimetusi veel teha ja normaalselt mitte kiirustades lennujaama minna. Kui Spliti jõudsime, siis saime kohe lennujaamast ka oma rendiautod kätte.
Rendiauto nädalaks oli 250 euri. Kasutasime SIXTi teenuseid. Seal oli ka kohalikke firmasid, kust oleks saanud umbes 130 eest nädalaks, aga kõik firmad nõudsid seal päris suurt tagatisraha maksmist. Sixtil oli 1400 eurot ja kohalikud nõudsid 1500-3000 eurot nende väikeste mõttetute autode eest 😃, sorri. Ühesõnaga valisime Sixti, kuna see on rahvusvaheline ettevõte, ei julgenud mingile kohalikule butiigile 3000 euri tagatisraha maksta.
Lennujaamas rendiautot oodates olid päris kenad vaated päikeseloojanguga.
Lennujaamast majutuspaika oli mingi 30-40 minutit sõita. Kohale jõudsime pimedas. Majaomanik juba ootas meid ja näitas peamised majaga seonduvad asjad ära.
Teisipäev – väljasõit Trogiri (1)
See reis oli selles mõttes natuke teistmoodi, et ega me reisikava enne eriti ei teinud. Ühel päeval jäime sellepärast ka vaatamisväärsusest ilma, aga no mis seal ikka. Esimeseks päevaks valisime sihtkoha, mida mitmed sõbrad olid soovitanud. Sõitsime oma majutuspaigast sellisesse väiksesse linna nagu Trogir, ca 40 minutit sõitu meie ööbimiskohast. Trogir on veega ümbritsetud linn – see on UNESCO maailmapärandite nimekirjas.
Tegime väikse peatuse kuskil teepeal, et pilte teha ja vaadet nautida. Tegelikult need telefoniga tehtud pildid ei anna ikka edasi seda, kui ilus seal tegelikult oli 🥰. Väike inimene magas just autos, ärkas ülesse ja oli veel unine.
Kui kohale jõudsime oli Trogiris üsna vähe kohti parkimiseks, aga leidsime ikkagi tänava ääres kohad mõlemale autole ja saime uudistama minna. Sõime kuskil sealsamas tänava ääres, kus parkisime (vee lähedal) ja no söök küll midagi erilist ei olnud 😃. Teised arvasid sama, seega ei ole ainult minu pirtsutamine.
Pärast söömist liikusime edasi, käisime linnas ringi, sõbrad ostsid turult viigimarju ja sõime jäätist.
Kolmapäev – teised rannas, mina haige ja õhtu Splitis (2)
Aga mis selle nädalase reisi juures fail oli – ma suutsin haigeks jääda. Ma isegi ei üllatunud sellest enam, see nii tavaline minu puhul 🥲. Teisipäeval sain veel ringi tiirutada ja siis kolmapäeval olin täiesti siruli.
Pidin niisama passima, kuna mul tekkis palavik. Teised käisid lõunal rannas, ma magasin majas. Rohud olid igaks juhuks lapse jaoks kõik kaasavõetud, seega vajalik apteek oli olemas. Ühesõnaga enesetunne oli üsna kehv. Aga mis oli kogu selle ebameeldivuse juures tore – keegi teine reisiseltskonnast haigeks ei jäänud.
Ranna nimi on Plaža Kašjuni. Teistele meeldis, ma kommenteerida ei saa 🤣, pildid on ka pärit sõprade ja mehe telefonidest. Horvaatias enamus randasid kivised, sellega peab arvestama ja vesi väga soolane. Kas kodust veejalanõud kaasa võtta või sealt kohapealt osta. Poisile sai kuskilt kohalikust toidupoest 4 euro eest ämber ja tööriistad ka ostetud 🤣.
Õhtuks oli palavik all, enesetunne ikka halb, aga ei raatsinud reisi raisata ja läksime Spliti sööma. Nädalase reisi puhul on see haigeks jäämine kohe eriti halb. Tavaliselt nende kolmenädalaste Aasia reiside puhul ma olen harjunud juba, et nädal haige ja siis 2 nädalat saab nautida 😃.
Spliti sõitsime Riva promenaadile ja vanalinna. Parkisime kuskile parkimismajja, sest tänaval olid juba kõik kohad kinni. Suur ebamugavus sellel reisil oli see, et kuna ma jäin haigeks, siis otsustasime, et me paneme autos kliima kinni, sest tundus, et esimesel päeval see tegi hullemaks kõike. Aga ütleme ausalt, mingi 30+ kraadiga ilma kliimata autos sõita ei olnud just kõige meeldivam.
Söömas käisime kuskil Muma food and bar-is. Toit ei olnud otseselt halb, aga sealsete hindade juures oleks siiski oodanud, et toidul on ka maitset 😃. Väljanägemine oli okei ju, võite videost vaadata.
Piltidelt tundub nagu oleks öö juba, tegelt ei olnud kell isegi 20 veel 😀.
Spliti vanalinn oli täitsa mõnus jalutamiseks ja mida rohkem õhtupoole kell läks, seda rohkem oli seal ka rahvast.
Neljapäev – rand ja jälle Spliti vanalinn (3)
Neljapäeva hommikul otsustasin, et ma põen selle haiguse jalgel ära 😃. Kuidagi neljapäeval oli juba selline tunne ka, et reis kohe läbi ja ma pole puhata saanudki. Seega pärast hommikusööki võtsime suuna järgmise ranna poole, milleks oli Firule beach. Teised ütlesid, et kolmapäeval külastatud rand oli ilusam.
Mina kastsin ainult varba vette ja sain aru, et haige inimese jaoks on see vesi liiga külm, kuhu sisse ronida 😃 (mitte, et ma oleks sellepärast väga kurvastanud, ma nagunii ei roni eriti vette). Aga teised nautisid. Mehel oli ka kahju, ta ei saanud see reis üldse kõhust ülespoole vette ronida, kuna operatsioonist haav taastus.
Pärast randa käisime tiiru kodus ja õhtuste plaanide osas oli alguses väike segadus. Tahtsime hakata minema ühte viinamarjaistandusse ja ühele klaasist sillale. Päris pikalt oli sinna sõitu, kell oli juba palju. Kahtlesime, kas minna või lükkame teiseks päevaks. Ikkagi otsustasime minna ja kuidagi kaotasime üksteist autodega tollide juures ära ja meie sõitsime valele kiirteele. Siis saime aru, et ok… ei hakka täna punnitama vaid plaanisime reisi laupäevaks, kui saame varem startida ja siis käime veinikas ja sillal ära. (See oli õige otsus, sest laupäeval meil kulus seal piirkonnas enamus päeva.) Seega meil kiire kadus ära ja otsustasime, et läheme uuesti Spliti vanalinna sööma ja niisama tiirutama. Teised sõitsid linna ära, me pidime tiiru tegema, et valelt kiirteelt üldse maha saaks 😃.
Autodega liikumiseks ja samal ajal suhtlemiseks olid sõpradel walkie-talkie‘d kaasa võetud. Päris mugav oli nendega suhelda.
Nüüd nägime neid samu kohti valges ka, mida eelmisel päeval pimedas külastasime 😃.
Reede – Krka rahvuspark (4)
Sel hommikul startisime pisut varem, kuna teadsime, et seal on pikem päev plaanitud. Me tegime pisut uurimust eelmisel õhtul ja otsustasime sõita Skradini linna sissepääsu. Sealt oli võimalik laevaga sõita Krka koskedele lähemale. Teine variant oleks olnud sõita Lozovaci sissepääsu, aga seal pidi olema matkamine enne, kui üldse Krkasse jõuame, siis otsustasime, et laste ja nende kärudega on lihtsam laevaga kohale minna ja siis seal on ju nagunii mitmekilomeetrine matk. Lapse pilet oli tasuta, täiskasvanu pilet oli 40 eurot. Laevasõit edasi-tagasi oli hinna sees.
Soovitus on minna kindlasti varakult, sest päeva peale läheb ilm ikka väga kuumaks ja siis on raskem seal matkata. Kõige kuumemal ajal meie juba lõpetasime ja vaatasime, et osad tahtsid siis alles minna. Tundus päris rets. Laev startis iga 30 minuti tagant, me läksime 10.30 laeva peale ja kella 13 laevaga tulime tagasi. Seega kohapeal kuskil 2h. Tegime pause, näksisime seal midagi – söök ja jook oli mõttetu ja kallis seal, väike coca pudel 5 eurot. Sealjuures t-särk suveniiripoes maksis 15 eurot. Logic, there is none.
Nüüd nautige looduse pilte ja videosid.
Pärast matka otsustasime Skradinis toidukoha otsida. Kadri otsis Googlest ja leidis väga hea koha, sealsed toidud olid tõesti maitsvad ja hinnad soodsamad kui Splitis. Nimeks Škafet.
Pärast söömist otsustasime seal ka rannas käia, et lapsed saaksid korraks jahutust ja mängida, kuna olid matkapäeva nii tublisti vastu pidanud. Skradinis olev rand oli ka täitsa kena.
Õhtusöögi sõime majas, enam kuskile minna ei jaksanud, see oli ikka korralik matkapäev.
Laupäev – Makarska linn ja Vinarija Grabovac (5)
Laupäeval võtsime sihiks Makarska linna. Sõit sinna oli päris huvitav – maa ei olnud pikk, aga üsna kaua sõitsime, kuna palju oli linna vahel sõitmist ja ei saanud suurel kiirusel sõita. Lisaks veel oli huvitav kogemus üle 4 km pikkune tunnel läbi mäe. Ma ei olnud enne nii pikast tunnelist sõitnud.
Tahtsime minna seal lähedal asuvasse Biokovo Skywalki. Sõitsime kohale ja siis saime teada, et laupäevaks olid kõik kohad väljamüüdud ja me sinna ei saagi. Seal oleks pidanud piletid ette ostma ja siis autodega lasti teatud arv inimesi lähemale sõita. Variant oleks olnud pühapäevaks osta piletid, aga me otsustasime, et ei hakka enam uuesti tagasi sõitma. Päris kaua sõitsime sinna. Selles mõttes oli väike pettumus küll – tahtsin seal ära käia.
Käisime siis hoopis Makarskas söömas ja läksime sealsamas randa. Söögid olid pettumus once again, seekord vist isegi kõige suurem pettumus – kala oli toores ja salati sees, milles polnud muna, olid munakoored 😃. Õnneks nende eest maksma ei pidanud.
Pärast rannatamist sõitsime kuskile vaateplatvormile ja tegime seal kiire peatuse.
Õhtuse ekskursiooni tegime viinamarjaistandusse ‘Vinarija Grabovac’, kus sai tasuta veine maitsta. Ostsime pärast ikka paar pudelit kaasa ka. Nii veinid kui viinamarjad olid väga maitsvad.
Pühapäev – Klisi kindlus ja oliivimuuseum, Omiši linn (6)
Viimane täispikk päev ja oli selles mõttes huvitav, et nägime nii Klisi kindluse juures kui ka Omišis rannas eestlasi.
Klis oli meie ööbimiskohale üsna lähedal. Video pealt on näha seda teed, kust me iga päev sõitsime. Täitsa tore oli seal jalutada. Game of Thronesi on ka seal filmitud – mina küll fänn ei ole, seega ei osanud hoolida.
Pärast kindluses käiku sõitsime oliivimuuseumi. See oli kindluse piletihinna sees, seega mõtlesime, et why not. See asus veidi eemal kindlusest. Sõbrad jäid sinna lõunasöögile ja nad jäid väga rahule toiduga.
Omiši sõitsime umbes 1 tunni. Tegime seal ka rannapeatuse. Ja minu arvates oli seal kõige ilusam rand reisi jooksul. Teised arvasid ka, et see rand ja esimese päeva rand (kus mina ei käinud) olid kõige kenamad.
Seal rannas kohtusime eestlastega ka – kolme lapsega pere oli kuuks ajaks tulnud puhkama Horvaatiasse. Oma autoga ja ööbisid korteris Trogiri lähedal. Megaäge, et nii lastega käiakse puhkamas.
Omišis käisime söömas ka. Kahjuks mul ühtegi pilti sellest ei ole, aga seal oli ka täitsa hea söök.
Muidu nagu vaatasin, et ei teinud eriti pilte… Arvestades, et kaamerat ka polnud kaasas, aga siin seda blogi kerides tundub pilte küll palju.
Esmaspäev – kojuminek
Hommikul käisime Spliti lähedal rannas, see midagi erilist ei olnud, seega ma ei hakka ka pilte sellest panema. Pärastlõunal jõudsime majja tagasi, hakkasime pakkima, lebotasime niisama ja kell 16 andsime maja ära. Kell 17 andsime lennujaama lähedal rendiautod ära ja jäime lendu ootama. Väljus kell 19.40.
Kokkuvõtteks
Ma nummerdasin kaardil ära paigad, kus me käisime. Iga number tähistab vastavat päeva. OK, oleks võinud veidi suuremalt need sinna kirjutada, aga ma ei viitsi enam ümber teha. Kaardilt vaadata, siis ikka natuke sõitsime ringi ju küll.
Aga nüüd päriselt kokkuvõtte juurde.
- Ilm oli mõnus.
- Koht ise päris ilus.
- Rendiautoga liigelda üsna lihtne, kui saad Waze või mingit mapsi kasutada.
- Toitudega rahule ei jäänud, hindadega ka mitte. Hinna ja kvaliteedisuhe ei olnud kuskilt otsast paigas. Kuigi väiksemates kohtades oli parem kui Splitis.
- Oleks tahtnud veel kohti avastada ja saari ka, aga eks peabki arvestama, et koos lastega see nädala aja tempo pole see, mis ainult täiskasvanutega käia. Lapsed olid niigi kõik väga tublid.
- Emotsioon on praegu nüüd, kui reisist juba mõnda aega möödas, selline, et tagasiminek on pigem kaheldav. Kui oleks valida, siis läheks vist Kreekasse uuesti.
