Santorini – juba kolmas reis sel aastal!

Sel korral sihtkohaks jälle Kreeka, täpsemalt Santorini saar. Osad küll küsisid, et miks kaks korda järjest ja nii lähestikku ajal Kreekasse, aga meil kuidagi sattus nii, et mõlemad reisid (nii Rhodos kui Santorini) olid koos sõpradega ja neil olid sihtkohad juba välja valitud ja me läksime siis lihtsalt vooluga kaasa 😃.

Mis selle reisi veel eriliseks tegi, oli see, et laps jäi vanaema ja vanaisaga. Saime päriselt esimest korda koos puhata pärast lapse sündi.

Lennud, auto, majutus

Lennud ostsime mais Finnairi kodukalt. Piletid olid odavamad (235€ nägu) kui Rhodosele, kuid seekord oli meil ainult käsipagas ja ümbeistumine Helsingis. Kohalejõudmine oli sel korral pisut tüütum, sest ega ju ei olnud vaid kaks eraldi lendu, Helsingi lennujaamas tuli kahe lennu vahel aega parajaks ka teha. Aga Finnairi käsipagasipoliitika üsna ok – võis kaks kotti olla, kokku 8 kg inimese kohta. Meil tuli 4 kotti kokku ja kuna last ei olnud kaasas, siis saime kenasti hakkama.

Sel korral oli meil ka rendiauto. Kui Rhodosel olin kindel, et rendiauto oli õige otsus, siis Santorini kohta ma ei tea. Liiklus oli Rhodosel oluliselt normaalsem kui Santorinil. Santorinil olid väga kitsad tänavad, palju oli selliseid mägiseid teid ja lisaks rahvamassidega koos parkimine. Meil õnneks joppas igal pool parkimisega, aga kogenud juht peab olema. Mul on üle 10 aasta load olnud, aga ma ei oleks seal end väga mugavalt sõites ja parkides tundnud. Lisaks võtsime seekord automaatkastiga auto ja see õigustas seal end küll korralikult. Rendiauto firmaga rahule ei jäänud. Üritati üle lasta igal võimalikul viisil.

Ma nägin inimesi bussidega liiklemas seal, aga ausalt öeldes ma ei tea, kui mugav see seal oli ja ma lihtsalt poleks viitsinud. Mulle meeldis, et olime oma aja peremehed. Sõitsime siis sihtkohta, kui tuju oli ja kuskil tee ääres ilma kõnniteeta bussi ootama ei pidanud 😃. Kõnniteedega oli seal küll päris kehvasti.

Ööbisime Perissa piirkonnas, hotell oli üsna ranna ääres. Sõbranna tahtis rannale lähedal olla ja tal oli piirkond juba valitud. Me võtsime samasse kohta lihtsalt 😃. Aga mulle väga meeldis see Kouros Village Hotel. Ainukesed miinused olid pehme madrats ja kohati liiga palju kostis tuppa õuest helisid. Õnneks seal õhtuti mingit lärmamist teiste külaliste poolt ei olnud, aga linnud hakkasid hommikul varakult siristama ja seda oli väga hästi kuulda. Hommikusöök oli maitsev, valikut oli piisavalt ja basseiniala oli ka mõnus.

Pildid tehtud õhtul, siis kui kohale jõudsime.

Santorini reisikava

Meil läks kaks päeva lendamise peale ja kohapeal olime 4 täispikka päeva. Ütlen ausalt, et nendest piisas seal olemiseks täiesti. Kui keegi külastab Santorinit ka vähemat aega, siis tegelikult jõuab planeeritult seal lühema ajaga ka peamised asjad ära vaadata (eeldusel, et lapsi pole kaasas 😃).

Laupäev 09.07 – lennud Santorinile

Hommikul kell 11 läks Tallinnast lend Helsingisse. Helsingist lend Santorinile startis kell 15.00 ja kohale jõudsime kell 19. Seejärel saime kätte rendiauto lennujaamast ja sõitsime hotellidesse. Jõudsime õhtul veel umbes 21 paiku õhtusöögile Perissa rannas asuvasse restorani nimega Fratzeskos. Täitsa hea oli.

Pühapäev 10.07 – Heart of Santorini, Perissa rand, Oia

Hommikusöök Kouros Village hotellis. Söömine algas kell 8 ja siis pidi suhteliselt ruttu basseini ääres kohad ära ka võtma. Nagu pildilt näha meeldis mulle süüa röstsaia avokaadomäärdega ja lõhega.

Pärast hommikusööki käisime rendiautot vahetamas, sest esimesel õhtul anti meile mingi pann. Maksime kallima ja suurema auto eest. Teepeale jäi Heart of Santorini, kus olid päris ilusad vaated, aga liiiiga rets tuul. Meeletult tugev tuul oli ka Rhodosel probleemiks ja olen sõpradelt ja Instast kuulnud, et ka teistel Kreeka saartel sama probleem.

Heart of Santorini juures ma unustasin ära, et seal pidi kuskile allapoole ka matkama, et mingit koobast leida. Ühesõnaga tegime “kaunid” pildid selle tuulega ära, liiv oli hammaste vahel ning sõitsime siis tagasi Perissasse, et sõpradega rannas kohtuda.

Peesitasime mõned tunnid rannas ning seejärel umbes 14 paiku liikusime Oiasse. Sinna tasub varakult minna, kui üldse tahta mingit parkimiskohta saada. Perissast sõitis Oiasse umbes 50 minutit autoga.

Oias liikusime kõigepealt Oia Castle juurde, tegime teepeal mõned pildid. Piltidega oli küll nii, et pidi järjekorda võtma ja siis kõik vahtisid sind, kuidas poseerisid seal 😃. Ei meeldinud mulle. Aga jällegi, vaated olid väga ilusad.

Matkasime Oia Castle juurest alla Ammoudi bay-le ning mõtlesime, et miks vastu tulevad inimesed ohivad ja puhivad. Pärast saime teada, et ülestulek oli oluliselt raskem kui allaminek. Olgugi, et tee alla ka lõbus ei olnud – eesli sitta terve tee täis, libedad kividest trepiastmed, hull kuumus jne. Aga Rhodosel Lindose akropoli juurde matk oli rõvedam ja kes Tais on sinna Buddha (Tiger Cave Temple) juurde matkanud, siis sellega ei andnud seda ka kindlasti mitte võrrelda 😃.

Eesleid ja hobuseid hoitigi seal selleks, et turiste ülesse pärast viia. Päris kahju oli mul loomadest. Meie läksime pärast ikka oma tallataksoga üles tagasi, loomasid ei kasutanud. Igatahes alla jõudes lootsime, et saame Sunset Ammoudi restos süüa, kuid neil olid kõik lauad juba reserveeritud. Broneerisime endale laua kolmapäeva õhtuks. Kuna meil aega oli piisavalt, siis otsustasime, et lähme üles tagasi ja otsime seal söögikoha. Kuskil kella 18 paiku sõime Thalassia restos. Toit oli maitsev, kuid hinnad pisut kallimad kui Perissas.

Enne 20 läksime uuesti Oia Castle juurde ja seisime kuskile valmis, et seda maagilist päikeseloojangut oodata. Rahvast kogunes ja kogunes. Nagu poleks enne päikeseloojangut näinud, see oli päris naljakas isegi 😃. Omamoodi elamus kindlasti. Ühel õhtul võiks selle Oia päikeseloojangu ära näha, ülejäänud õhtutel soovitan midagi privaatsemat kogeda.

Pärast päikeseloojangut Oiast lahkumine oli nagu kontserdilt 😃, rahvamassid kõik liikusid väljapääsu poole.

Esmaspäev 11.07 – Perissa rand, Heart of Santorini, Three Bells of Fira, Mavro restoran

Hotelli baar

Päev algas meil jälle basseini ääres peesitamisega ning seejärel suundusime randa. Kuna meil seekord last kaasas ei olnud, siis pean ütlema, et päris hea mõte oli ranna lähedale hotell võtta, sest väga mõnus oli seal lebotada. Rannatoolid ja päikesevari olid nendes söögikohtades “tasuta”, kui ostsid rannaäärsest restoranist lõunat või tellisid jooke. Teised käisid ujumas ka, mina mitte 😃. Aga nad kirjeldasid vette sisseminekut hästi kivise ja libedana. Suhteliselt ruttu läks sügavaks ka. Kuna see rand oli tumeda liivaga, siis liiv läks hästi kuumaks ka ja soovitan võtta sellised ranna- või ujumisejalatsid kaasa, millega saab vette minna.

Sõbrad meil käisid paadikruiisil ka katamaraaniga. Hommikul kell 10 korjati nad hotellist peale ja tagasi jõudsid 16.00 umbes. Neile meeldis ja seal oli lõunasöök ja alko juba hinnas. Meie seal ei käinud, kuna ma polnud kindel, kas ma ropsin terve aja või mitte. Ühele inimesele maksis see 140 eurot, siis me ei raatsinud 280 eurot välja käia, kui võib juhtuda, et Siim hoiab mul terve aja juukseid kinni 😂. Selle asemel siis mina peesitasin rannas ja Siim käis sealsamas Perissa rannas jetiga sõitmas. 20 minutit maksis 80 eurot.

Sõime lõunat Apolloni restos, täitsa maitsev oli.

Kui sõbrad tagasi jõudsid, siis liikusime Heart of Santorini juurde. Uuesti, sest me ei käinud eelmisel päeval õiges kohas 😂 ja tahtsime sõbrad ka sinna viia. Seal oli õnneks rahvast vähe ja mõnusad vaated.

Kevin endale teadmata photobomb-is mu pilti, aga sellegipoolest on see üks mu lemmikumaid pilte sellelt reisilt. Oleks pidanud rohkem kaameraga pildistama 😜.

Edasi sõitsime Three Bells of Fira juurde. Pidi ka olema ilusate vaadete koht, kus palju käiakse.

Ja siis võtsime suuna meie restorani poole, mis asus Imeroviglis. Restoraniks Mavro Restaurant, kuhu broneerisime laua neljale laupäeval lennujaamast. Siim helistas ja siis saime nad kätte. E-mailile nad ei vastanudki ja Eestist me millegipärast helistada ei saanud sinna, alles Soomes hakkas tööle telefon.

See restoran oli SUPER! Kallis, aga nii mõnus elamus oli. Piisavalt privaatne ja toidud olid maitsvad. Paremates laudades ilmselt istusid selle hotelli külalised, aga sellegipoolest meile kõigile väga meeldis see kogemus. See päikeseloojang oli palju erilisem kui see, mis seal Oias toimus 😂. Magustoit oli näkku ca 20 eurot, pearoog 65 eurot, kokteil 20 eurot.

Teisipäev 12.07 – Santo Wines winery, Fira

Teisipäeval olime jälle basseini ääres ja rannas. N-ö linnapeale liikusime alles õhtupoole.

Käisime Santo Wines veinimõisas. Ka see oli mõnus koht, kus oleks võinud päikeseloojangut nautida. Odavam ka kui Mavro restoran. Paremateks kohtadeks peaks ilmselt laua kinni panema, me helistasime samal päeval sinna ja nad ütlesid, et tulge niisama, laudu on. Võtsime 6 veini proovimise koos snäkkidega, mis maksis 40 eurot. Me tegime mehega kahepeale selle. Seal saaks ka mingit tuuri võtta, aga see maksis ja netis olid hinnangutes kirjutatud, et see tuur üsna mõttetu ja ei tasu selle peale raha raisata 😂.

Pärast Santo veine sõitsime Fira linna, kus tahtsime õhtust süüa. Natuke kohapealset melu nautida ja uudistada ka sealse päikeseloojangu ära. Ka seal oli palju rahvast.

Kutid võtsid kohalikust tänavarestost souvlakit. Maksis 9 eurot.

Kolmapäev 13.07 – Ammoudi bay, Sunset in Ammoudi restoran

Nagu ka teistel päevadel, siis olime õhtul aktiivsemad. Päeval vedelesime niisama bassu ääres. Ma olin sel reisil nii aktiivne Instagrami story-des. Ise ka ei usu. Basseini ääres vedeledes oli aega seal story-tada 🤣.

Õhtul sõitsime Oiasse sellesse Sunset Ammoudi restorani, kuhu me esmaspäeval lauda ei saanud. Parkisime suhteliselt lähedale Ammoudi bay-le, sel korral me sealt mäest kõndida ei tahtnud 🤣. Parkimist leida oli keeruline, aga saime ikka pargitud. Oleks me vaid sel hetkel teadnud, mis meil õhtul saama hakkab selle parkimisega 🤣.

Toidud olid maistvad, kuid hinnaklass jällegi pisut kallim. Minu arust oli see puhtalt kalarestoran. Grillitud lõhe maksis 30 eurot. Kokteilid ca 17 eurot. Päikeseloojangu ajaks oli üsna mõttetu sinna minna. Päike loojus mäe taha. Pigem oleks mõnusam olnud päevasel ajal seal istuda ja lõunatada.

Pärast päikeseloojangut üritasime lahkuda, kuid see mäeküngas oli seal täiesti kinni pargitud. Autod ei saanud välja. Kaherealine kitsas tee oli tehtud kolmerealiseks, millest kaks rida parkisid. Osad sõitsid tagurpidi ummikusse sisse ja terve tee ülesse. Õnneks me saime ringi keerata, aga ummikus pidime ikka passima. Aga meil vedas, et me kõige alla ei parkinud. Sealsed parkijad ei saanud tükk aega minema. Eriti närvis olid inimesed ATV-dega.

Närvide rahustamiseks lõpetasime õhtu Perissa rannas Aqua nimelises restos, kus sai ka vessut teha. Vessu oli hea ja äge, maksis 35 eurot.

Neljapäev 14.07 – kojuminek

Neljapäeval liikusime kell 9 lennujaama, andsime auto ära ja ootasime lennu väljumist. Pagasi äraandmisel läks sõpradel üsna kaua aega, mingi 40 või rohkem minutit. Meie pagasit ei andnud ja meil läks turvakontrollis väga ruttu. Umbes 9.20 olime juba väravas. Kell 11 läks lennuk, kell 15 olime kohal Helsingis ning meie lend Tallinnasse väljus 17.00. Helsingis avastasime, et sõbrad olid saanud piletid kell 16.25 väljumisega Tallinna lennule. Vedas neil 🤣.

Santorini muljed

Neljapäeval lahkudes ma isegi tundsin, et oli paraja pikkusega see reis. Esiteks oli suur lapse igatsus peal. Teiseks saime tutvuda kohaliku eluga ja samas ka basseini ja rannas peesitamise aega oli piisavalt. Kolmandaks oli Santorini üsna kulukas. Kui kahekesi süüa ja juua tahta, siis kuskil 40-50 eurot läks meil ikka ära restoranis ühe toidukorra kohta. Kuskil tänavatoidukohtades (Firas oli neid rohkem), seal oleks kohalikku souvlakit, gyrost ja McDonaldsit saanud ka odavamalt.

Leppisime mehega kokku, et uuesti Santorinit külastame siis, kui krüptoga hästi läheb ja raatsime võtta need hotellid, kus on privaatbassu ja privaatpäikeseloojang. Seda kõike ainult tonn või paar öö eest 🤣.

Nagu ülevalt lugeda saite, et meil oli päris palju lebotamise aega, niiet tegelikult saare läbi sõita ja kohalikku melu nautida saab rutem ka kui 4 päevaga. Mis meil tegemata jäi, oli 10 km matk Firast Oiasse. Sellest mul oli veidi kahju, aga mehel mul jalg valutas, sõbrad väga ka ei viitsinud, siis ma üksi ei hakanud. Me nagunii käisime nii Firas kui Oias vaateid nautimas. Eks siis see matk jääb järgmiseks korraks!

Mis tagantjärele veel teisiti oleks teinud – oleks varakult enne reisi juba restoranide lauad ära broneerinud 🤣.

Rohkem mul reise planeeritud ei ole. I-G-A-V 😂.

Aga loodan, et saan sel aastal veel kuskile minna!!!

Leave a Reply

Your email address will not be published.