Aeg on end kätte võtta ja alustada koduteemaliste postitustega, kuna ühtegi reisi hetkel rohkem planeeritud ei ole, haha 😃. On tehtud vaid mõned tellimused mööblile, mille kättesaamist juba väga ootan. Okei-okei, enne peaks nagu uue kodu võtmed ka kätte saama ja siis räägime sellest mööblijutust edasi. 1,5 nädalat on võtmete saamiseni, kui kõik hästi läheb. Midagi halvasti ei tohiks enam minna, tööd paistavad olevat graafikus.
Kuidas leida endale oma kodu?
Esimese asjana alustan siis algusest, ehk kuidas ma üldse kinnisvaraturul silma peal hoidma hakkasin ja endale sobiva “objekti” leidsin.
Kuskil 2017. aasta keskel mõtlesin, et oleks sobiv aeg hakata vaatama, mida täna üldse turul pakutakse ja mis hinnaklassis. Olin veendunud, et ilmselt mõne aasta pärast peaks vaatama suuremat pinda, kuid kiiret sellega ei olnud. Tahtsingi lihtsalt vaadata, et saada üldse aru, kas ma oma tulevikku näen pigem linnas korteris või ridaelamus. Eramaja polnud kunagi väga teemaks, sest need on üldiselt ikka üsna kallid (arvestades minu maitset ka 😃).
Tegin kinnisvaraportaalidele mõne õhtuga tiiru peale ja leidsin Tartu mnt 56 maja viimase korruse korteri koos katuseterrassiga. Hind tundus krõbe, aga tahtsime siiski vaatama minna. Selle korteri puhul meeldis mulle väga katuseterrass ja talveaed (kinniehitatud ja soojustusega rõdu). Korter ise ei olnud väga suur, ilma terrassi ja talveaiata oli 75 ruutu. Talveaed oli ca 20 ruutu. Toad olid kuidagi hämarad, olgugi et sellel majal on suhteliselt suured aknad. Pärast seda vaatamaskäiku oli mõnda aega paus, seedisin seda mõtet, et kui korter valida, siis kindlasti peaks olema terrass või rõdu, kuna sellest ma tunnen just kõige rohkem puudust. Selle maja puhul olid kõige suuremaks showstopperiks kõrged kommunaalkulud – mitte üldsegi küttest ega elektrist tingitud, vaid sellest, et fuajees istub tüüp, keda nimetatakse “mehitatud valveks” ehk pmst võiks olla nagu turvamees seal. Milleks? Iga kord nägime teda seal nutitelefoni scrollimas ja midagi ta kasulikku seal ei teinud. Mina ei tahaks sellise asja eest maksta. Teine miinus sellel majal oli servituuditasu igakuine (sisuliselt kõik korterid maksavad renti väikese maatüki kasutamise eest – garaaži sissesõit toimub kellegi teise maa pealt).
Mingil hetkel ma seadistasin endale e-mailile tulema kv.ee uued kuulutused. City24 ma nii väga ei jälginud. Ehk ma tegin ühe korra tiiru peale uuesti ja siis seadistasin endale sobivad filtrid, mis sorti uusi kuulutusi ma saada soovin. Tegin 6 erinevat filtrit:
- Korterid Tallinn
- Korterid Rae vald
- Majaosad Tallinn
- Majaosad Rae vald
- Majad Tallinn
- Majad Rae vald
Seadistasin endale sobivad filtrid ka sinna juurde, nt hinnaklassi ja ruutmeetrid. Ja nii ma siis iga päev hakkasingi kv-st kuulutusi e-mailile saama. Ma teadsin kohe, et kas Tallinnas sees või siis Peetri piirkond Rae vallas mulle meeldiks. Viimsi-Pirita ei meeldi üldse, Lasnamäe pruukisin kohe välja, samamoodi ei näinud end elamas ka kuskil Tiskre-Tabasalu-või veel sealt edasi kandis elamas, seega ma neid kuulutusi üldse saada ei tahtnudki.
Minu sooviks oli leida 100+ ruutu elamine ideaalselt terrassi (ja rõduga) suhteliselt uues ehitises. Ei pidanud olema täitsa uusarendus, aga see oli plussiks kindlasti.
Kokku käisin kohapeal vaatamas erinevaid maju 8:
- Tartu mnt 56 – kahte erinevat korterit
- Kristiine ringmaja – kahte erinevat korterit
- Mooni tn 75 ridaelamud
- Peetris eramaja
- Peetris ridaelamu
- Uuesalus ridaelamu
- Kristina majad – katuseterrassiga korterid
- Ja lõpuks meie kodu 🏠
Kuidas jõudsin lõpuks enda koduni?
Ma ei arvanud enne meie valitud kandist midagi, kuniks seal kohapeal reaalselt ära käisin. Olin eelnevalt seal ühte objekti vaatamas käinud ja seda ka ainult sellepärast, et sisustus oli lihtsalt nii minu maitse järgi, et poleks pidanud seest väga midagi muutma. Sel hetkel hakkas see kant mulle meeldima, kuid seda objekti me õnneks ei saanud. Kes tahab täpsemalt teada miks see hea oli, võib eraldi küsida, aga siin avalikult kirjutama seda hakka. Samamoodi võib uurida ka teiste kohtade kohta, võin pikemalt rääkida mis meeldis ja mis mitte.
Mingil hetkel matsime korraks selle linnast välja mõtte maha, kuna polnud midagi saada ja käisime vaatamas Kristina majasid Tondil, sest minu töökaaslane hiljuti kolis sinna ja veel üks hea sõber kolib järgmisel aastal. Meile täitsa meeldisid need katuseterrassiga korterid, kuid hinna osas me kokkuleppele ei saanud, seega meie poolt huvi langes, kuna meil ostuga kiiret ei olnud. Ja vot siis, kui ütlesime Kristina majade maaklerile ära, et me hetkel vaatame veel ringi, siis järgmisel päeval tuli minu kodu kuulutus. Olin parasjagu tööl ja nägin seda kuulutust. Mõtlesin, et davai lähme vaatama ja helistasin maaklerile. Leppisime aja kokku samaks õhtuks kell 20.30 – ma tean, ma mõtlesin ka, et nii hilja, aga maakler ütles, et elab kõrvaltänavas ja seega talle sobib.
Käisime kohapeal vaatamas ja jube palju sääski oli. Mõtlesin korra, et kas ongi nii hull kogu aeg, aga siis erinevatelt inimestel uurides sain aru ikkagi, et see mingi hooajaline värk ja varasematel aastatel pole nii hull olnud. Sõltub ilmast ühesõnaga. See koht väga meeldis – paarismaja, mitte ridaelamu, piisavalt suur krunt, JÄRV on minu krundipiiril. Täiesti “maaelu” ikka. Sisemust oli veel raske ette kujutada, kuna ainult seinad olid püsti ja viimistlust seest tehtud ei olnud. Väljast oli maja peaaegu valmis. Ajasime maakleriga juttu ja hetkel ei osanud nagu seisukohta võtta. Järgmisel päeval olin tööl ja otsustasime suhteliselt spontaanselt, et lähme lõunaajal ka vaatama, et näeks kuidas päike seal terrassile paistab ka päevasel ajal. Sõitsime autoga mööda ja samal ajal tuli maakler sinna ja nägi meid mööda sõitmas. Helistas mulle ja küsis, et mis me luurame, et läheks tagasi jutustama 😃. Läksimegi tagasi ja pärast seda jutustamist otsustasimegi ära, et me kolime maale järve äärde ja nii ongi. See mõte, et mul on veel kolimiseni mitu aastat aega, sai peast pühitud. Nii oma maitse järgi asja ei leia just iga päev ja tuli kiiresti tegutseda, kuna huvilisi oli veel teisigi (maja müüdi 3 päevaga ära).
Kodu veel ehitusjärgus, sellisena millisena seda esimest korda nägime.
Järgmises postituses räägin äkki sellest, kuidas möödus aeg, mis jäi broneerimislepingu ja võtmete saamise vahele (võtmed veeeel ei ole käes, aga no peaaegu).
Helen ♥♥♥
