Kummuti teine tulemine

Pärast magistritöö esitamist on veidi rohkem vaba aega tekkinud. Rõhutan sõna veidi, sest tööl käin ikka, trennis tahaks ka käia ja selle kõrvalt oleks vaja sotslife ka elada, et mitte täielik introvert olla.

Pikemat aega on näpud sügelenud, et tahaks kätega midagi teha. Igatahes mu esimeseks suuremaks mööbli redisainimise projektiks sai kummut, mis on näha alloleval pildil. Mulle üldiselt meeldib mööbli puhul kaks värvi – valge või kastan-/tumepruun. Igasugused muud toonid mu silma ei köida, olgu võib-olla selline tamme toon ka sobiks.

Kummuti värvitoon oli punakaspruun, mitte üldse mu lemmik. Korvidel poleks väga vigagi, kui oleks teistsugune kangas sees. Esimesel pildil torkab silma täke ülemises servas, kuid otseselt mingeid suuremaid vigastusi nagu ei näegi. Kui vaadata järgmisi, kus on kummut ilma korvideta, siis on üsna hästi näha, mida need korvid sellele kummutile teinud on – mõnusad kraapekad.

Kuna kriipsud-kraapsud ja see värv ka pole mu lemmik, siis otsustasin selle võtta oma hobiprojektiks.

Kummut enne Kummut ilma korvideta Kriibitud kummut

Esimene otsus kummuti uue elu puhul oli värvus, milleks sai valge. Ostsin kriidivärvi Vintro Chalk Painti värvuses Pearl ja otsustasin sellega terve kummuti üle värvida. Värv oli purgis üsna paks, aga seda soovitati veidi veega lahjendada. Talitasingi õpetuste järgi ning värv läks olulisemalt vedelamaks. Mida ma õppisin selle värvi puhul – ületegemine ei ole kõige parem idee, kuivab suhteliselt ruttu ja kui hakkad üle nühkima, siis jääb juba tükiline.

1 l purk ja sellest kulus terve kummuti värvimiseks kuskil 1/4. Purk värvi maksis 26 eurot. Kuivamise aeg 2h. Oma suurepärast maalritööd tegin pintsliga, jääb rohkem vintage efekt kui rulliga tehes. Pole kriidivärvi proovinud rulliga peale kanda, seega jään isegi vastuse võlgu, kumb võiks parem olla. Ilmselt rulliga tehes jääb ühtlasem, pintsliga selline triibulisem.

Pärast esimest kihti veidi mõtlesin, et what have I done, aga säilitasin rahu ja mõtlesin, et vaatab, kuidas pärast teist kihti tundub.

Kummut ühe kihi värviga

Pärast teist kihti hingasin juba üsna kergendatult, et kõik ei olegi tuksis ja ehk saab veel sellest asjagi. Lakkisin ka Vintro lakiga 2 korda.

Järgmisena tekkis suur dilemma. Mida teha korvidega? Samu asemele panna ei tahtnud. Vaatasin Jyskist mingid valged korvid, ostsin isegi ühe ära, aga väga madalad olid nende riiulite jaoks. Käisin Tallinnas suhteliselt palju poode läbi – Stockmanni, Kaubamaja, Koduekstra, Home4you, Zara Home, H&M home, ehituspoed, isegi Prisma ja Selveri koduosakonnad ja mõned poed veel, mille nime isegi ei mäleta. Tundus olevat võimatu leida sobivaid korve sinna kummutisse. Lisaks mulle ei meeldinud nende korvide puhul nende halb kvaliteet – karedad ja teravad punutise ribad paistsid külgedelt ja põhja alt välja. Kujutasin juba ette, kuidas see mu suure armastusega värvitud kriidivärvi sealt maha nühib.

Lõpuks olin sellest saagast nii tüdinud, et sai ostetud mingine lambine kangast korv Laagri Home4You-st. 4 korvi maksid kokku ca 40 euri.

 Korv enne

Need korvid erilist erutust ostes ei tekitanud, nii kortsus ja polegi valged… Kangas iseenesest suhteliselt tummine, lootsin, et vähemalt õnnestub sirgeks triikida. ÕNNESTUS! (vesi ja aururežiimid, ikka täis mäng oli)

Korv

Otsustasin, et neid PEAB tuunima ka, muidu liiga mõttetud. Käisin Laagris Kangadžunglis ka ja valisin seal välja heleda paela, pitsriba ja valged roosid. Tahtsin neid korvidele õmblema hakata, aga Kangadžungli tädid arvasid, et see saab olema keeruline, sest korvi kangas kange ja tugev ning minu poolt valitud õmmeldavad kangad pigem haprad. Soovitasid liimipüstolit. Järjekordselt võtsin soovitusi kuulda.

Korv nägi täitsa numps välja pärast väikest kohendust. Pean tunnistama, et käisin Kangadžunglis ringi, valisin asju ja hinda ei vaadanud. Mõtlesin, et mis need väiksed kangajupid ikka maksavad. Heh, kogu see sits-sats kangavärk läks sama palju maksma kui need korvid. 😀

Korv pärast

Liimisin kõigepealt heleda riba, seejärel heleda riba äärde pitsi ja siis kõige lõpus kolm roosikest. Pärast esimest korvi oli täitsa tore töö tulemust hinnata, aga ülejäänud kolme väga ei viitsinud enam teha 😀 Punnitasin ikka ära.

Ühesõnaga, pole kindel, kas rahaliselt oli kõige ratsionaalsem DIY, aga vaimu puhkamiseks oli üsnagi meeldiv projekt ja kokkuvõttes näeb oluliselt parem välja kui enne.

Uus kummut

Leave a Reply

Your email address will not be published.