Rooma reis 🇮🇹

Rooma mineku plaan tekkis ei kuskilt. Kui ma lennupileteid ostsin, siis ma isegi ei otsinud pileteid Rooma. Polnud mingit plaani isegi minna sinna! Ma ostsin piletid 2023 sügisel Airbalticu kampaania ajal ja ostsin need ainult sellepärast, et need olid odavad 😃. See kõlab natuke imelikult, eks? 😃 Odavad piletid, Itaalias hea pitsa ja pasta. Juba tundub ideaalne suvepikendus ju 😃. Aga võtan teid nüüd meie lühikesele 5 päevasele linnapuhkusele kaasa.

Esimene päev – 09.09

Lennud

Lendasime esmaspäeval hommikul Rooma. Kõigepealt Tallinnast Riiga ja seejärel Riiast Rooma. Viimane lend oli päris kole seekord. Terve tee raputas, mul läks isegi süda pahaks. Mõtlesime mehega, et jõuaks ainult tervelt kohale ja ausalt öeldes läks reisimise isu üle sellise lennu peale. Roomas olid mitu päeva äikesetormi hoiatused ka. Meie ühtegi äikesetormi ei näinud.

Pärast sellist lendu tekkis hirm tagasilennu ees ja mõtlesin, et äkki poleks pidanud veel uueks aastaks uusi lennupileteid ära ostma 😃 (tegin seda just paar päeva enne minekut). Äkki peaks ja võiks natuke rahunema reisimisest.

Lennud kolmele maksid 280 eurot edasi-tagasi, mis oli siis see, mille pärast me üldse Rooma läksime 😃. Ma tegelikult olen Roomas enne käinud. See oli klassireis bussiga aastal 2009, seega ega ma tegelikult väga palju sellest ei mäletanud ka. Toona ma ju sellist reisiblogi veel ei pidanud.

Majutus

Ööbisime seekord korteris, kuna hotelli ei leidnud midagi väga ilusat ja hea hinnaga. Ei raatsinud selle linnareisi peale väga palju raha kulutada, kuna olin juba alustanud talvereisi kulutuste tegemisega.

Korter oli okei, ei midagi erilist. Asus sellises vanemas majas. Taksosõit lennujaamast korterisse maksis ca 60 euri, kui ma õigesti mäletan. Lennujaam asus linnast veidi kaugemal. Kaardil on näha lennujaama (Fiumicino vasakul all) ja meie ööbimiskohta (punasega).

Me oma kottidega ei viitsinud hakata rongidega möllama ka. Tahtsime juba kohale ja sööma minna, kuna päeval sõime ainult kodust kaasavõetud toitu. Taksojuht hakkas alguses sularaha nõudma. Me ei saanud üldse aru, mis toimub. Tegelt tal oli kaardimakse ka olemas, aga vist tahtis lihtsalt kõrvale panna selle raha või maksudest hiilida 🥲. Ei tea, aga saime lõpuks suure häda peale ikkagi kaardiga maksta. Aa ja selle peale, kui me panime lapsele oma turvatooli ka autosse, siis ta hakkas hädaldama, et pole vaja ja kiire-kiire. Tegi seal nägusid ja ohkis, kui me ikkagi panime oma turvatooli. Mind üldse ei huvita, mida mingi ebaviisakas itaallane arvab sellest, kas minu laps peaks turvatoolis autos sõitma või mitte.

Alumisel kaardil on näha punasega meie korteri tänavat, Via Innocenzo XI. Kahjuks metrood seal väga lähedal ei olnud ja metroopeatusesse saamine ei olnud ka jala kõige mugavam. Lõpuks enamustel päevadel me käisime kogu tee jalgsi vaatamisväärsuste ja korteri vahet. Ühel hommikul sõitsime taksoga, kui tahtsime varem linna saada, aga sellest juba hiljem. Kaardil näha ka peamised vaatamisväärsused – Castel Sant’ Angelo, Pantheon, Fontana di Trevi, Colosseo ja Vatican City.

Ega me muud esimesel päeval väga ei teinudki. Jõudsime kohaliku aja järgi umbes kell 17 korterisse ja seejärel läksime välja sööma. Tellisime esimesel õhtul palju süüa, kõht oli tühi. Pildil siis, mis me eelroaks sõime.

Teine päev – 10.09

Hommikul läksime metrooga linna. Sel hetkel me veel ei tajunud, et me tegelikult jaksame kõndida ka linna. Üks ots oli ca 4km.

Esimese peatusena käisime mulle kingitust ostmas. Ostsin endale kaelaketi. See poodlemine oli selles mõttes veider kogemus, et turvamehed seisid selja taga ja poemüüja ütles ostu peale ‘congratulations‘ nagu see oleks mingi suur asi, mille pärast õnnitleda 😀. Aga olgu, see on mingi teine maailm üldse, mida mina sellisel kujul ei mõista.

Kui ostlemine sai tehtud, siis mõtlesime, et käime Trevi purskkaevu juures ära, kuna see oli seal lähedal. Sinna jõudsime lõunapaiku ja seal oli korralikult rahvast. Unistasin oma instagrammable Trevi purskkaevu pildist, aga sellest unistasid kõik need teised inimesed seal ka 😀. Niiet unistuseks see jäigi. Kuidagi raske oli seal rahvamassis olla, eriti lapsekäruga ja kogu aeg tuli jälgida, et ega keegi midagi ära varastada ei taha. Saaki oli meil ju küllaga – käekott, värskelt ostetud kaelakett, kaamera, telefonid jms.

Edasi liikusime Pantheoni juurde lihtsalt niisama vaatama, sest see oli lähedal. Pileteid meil ostetud ei olnud. Saba oli pikk ja oodata ei viitsinud. Plaan minna sinna oli ikka, äkki lapsel on põnev näha maja, kus katuses on auk 😀.

Pärast seda läksime sööma. Sõime salatit ja pitsat. Nagu ikka, salat alati ette süssaritele, kui see vähegi võimalik on.

Pärastlõunal oli ikkagi üsna palav, jalad olid meil ka juba päris väsinud jalutamisest, aga otsustasime minna Colosseumi juurde jala. Jalutuskäik sinna oli ka päris huvitav, läksime mööda erinevatest väljakutest ja varemetest.

Aga Colosseumi juures oli ka palju rahvast. Sinna me sisse ei plaaninudki minna. Mina kunagi käisin ja teistele ei pakkunud eriti pinget.

Õhtul käisime korteri lähedal olevas toidupoes ja ostsime sööki. Õhtusöögi tegime korteris ise. Ostsime mitu kotti asju ja arve oli 60 euri. Ise mõtlesime, et raudselt läheb 150 nagu Eestis, aga no kõhutunde järgi tundus toit seal küll oluliselt odavam. Ja te juba peaksite teadma, et ma igasugust toitu ei osta, seega selles ei saanud asi olla, et ma oleks mingit odavat saasta seal ostnud.

Õhtul ostsin mingi veebilehe kaudu Pantheoni piletid ka ära järgmise päeva hommikuks. Täiskasvanu pilet oli 15 euri nägu ja laps oli tasuta.

Kolmas päev – 11.09

Kolmanda päeva hommikul püüdsime veidi varem ärgata ja hommikuks Trevi juurde minna. Aga see oli täiesti mõttetu üritus, sest me jõudsime 8 läbi midagi sinna ja see oli ikka täiesti inimesi täis. Kui 5.30 minna, siis võib-olla saaks seal mõne inimesega koos olla, mitte massidega. Last ei tahtnud mingi pildistamise pärast kell 5 ülesse ka ajada 😀. Ma tahtsin küll veidi varem minna kui 8, aga kuidagi ei õnnestunud varem ärgata.

Meil ei vedanud sellepärast ka, et seal oli tol hommikul mingi filmimine. Politsei oli enamuse purskkaevu ümbert kinni pannud. Võib-olla kui üritust poleks olnud, siis oleks visuaalselt tundunud, et seal oli vähem rahvast kui lõunaajal, aga kuna nad olid kõik ühte nurka surutud, siis ikka oli see rahvamassi efekt ja väga kitsas. Me kuidagi imbusime ikkagi sinna keelatud tsooni oma lapsekäruga, mis tegelikult oli turistide jaoks kinni pandud ja turvamehed/politsei korraldasid seal asju. Meid keegi ära ajama ei tulnud. Tegime oma kaks klõpsu ja läksime sinna rahvamassidesse. Filmimine ise toimus otse purskkaevu ees.

Pean ütlema, et hommikul ei olnud seal see valgus ka nii ilus. Mulle lõunaajal just meeldis see, et purskkaev oli nii ilusti valgustatud. Võib-olla varavalges oleks ok, aga 8 paiku oli päike juba tekitanud varju sinna purskkaevu peale.

Edasi kiirustasime Pantheoni ja kohale jõudes imestasime, et fast tracki piletil on ikka niiiiii pikk saba. Aga tegelikult see liikus kiiresti. Tavapiletitel oli lühem saba, aga nemad ei saanud kogu aeg sisse. Neid lasti harvem. Seega see fast tracki pilet oli igatahes mõistlikum. Mul oli pilet ostetud ajavahemikuks 9-10. Me olime mingi 9 paiku seal ja umbes 9.15 saime sisse.

Kuna hommik oli nii intensiivne ja meie kumbki polnud veel söönud (ainult laps sõi hommikust), siis otsustasime, et jalutame tagasi korterisse, käisime ökopoest läbi ja tegime rahuliku hommikusöögi.

Jalutasime ka Vaticanist mööda, sinna oli meil plaan järgmisel päeval minna. Kolmapäeval suurt midagi rohkem ei teinudki, puhkasime natuke ja siis käisime veel jalutamas ja õhtusöögil.

Neljapäev – 12.09

Neljapäev oligi meil viimane täispikk päev Roomas. Selle olime mõelnud Vatikani päevaks. Asus see meile üsna lähedal jalutamise mõttes ja hommikul võtsimegi tee sinna ette. Jäime natuke vihma kätte. Eelmistel päevadel olime kogu aeg ainult päikselist ilma saanud, seega vedas.

Vatikan on merepiirita linnriik, mis on väikseima pindala ja elanike arvuga riik maailmas. Tegime mõned pildid, laps natuke pahandas, et nii igav ja siis mõtlesime, et kas lähme basiilikasse sisse ka või mitte. Otsustasime lõpuks, et lähme ja siis tuli suurde järjekorda ennast seisma võtta koos teistega. Kokku olime umbes tund aega järjekorras. Üks vanem onu isegi kukkus pikali ja oksendas järjekorras. Ilmselt sai päikesepiste. Sees oli muidugi ilus ja suurejooneline. Basiilikasse sissepääs vist oli tasuta, aga seal oli päris range turvakontroll, nagu lennujaamas. Kes tahtis kõrgemale vaadet nautima minna, siis rooftop sissepääs oli eraldi tasu eest ja eraldi järjekorraga. Sinna me minna ei viitsinud, kuna järjekord oleks järgmine tund aega olnud ja tahtsime juba süüa ka.

Eelroaks võtsime capreset ja põhiroogadeks pitsa ja pastad. Ma tavaliselt pastasid väga ei telli, pigem harva, aga Itaalias mulle isegi meeldis. Hiljem käisime Pompis tiramisut söömas. Seal ootas meid positiivne üllatus laktoosivaba tiramisu näol.

Laps tahtis nädal aega pastat süüa restoranides. Selles mõttes muidugi positiivne, et vähemalt ei tahtnud friikartuleid, aga ma olin lihtsalt rahul, et me tegime ikkagi korralikud toidud (sellised, mida tema saab ka ilma piiranguteta süüa) korteris. Korteri kõrval oli meil mõnus gelato koht ka.

Reede – 13.09

Viimasest päevast midagi väga rääkida ei ole. Hommikul 10 pidime korterist ära minema. Tegime kuskil kohvikus aega parajaks ja siis juba takso peale, et sõita lennujaama. Ilm oli ka reedel vihmane, seega oli okei koju minna 😃. Tagasilend kulges üsna rahulikult. Aga ma tundsin esimest korda (üle aastate või äkki isegi üldse elus), et sel aastal tehtud 4 reisi on piisav ja et ma olen reisimisest väsinud. Ma ei tea, kas seda mõjutas see ebameeldiv lend alguses, aga kuidagi väga väsinud olin. Mõtlesin, et kas äkki poleks pidanud talvereisiks pileteid ostma, aga siis tuletasin endale meelde, et mitu pikka pimedat kuud on ees, küll see tuhin jõuab mul veel uuesti peale tulla.

Kokkuvõtteks

Rooma oli täitsa tore linnareisina. Saime palju jalutada ja restoranides Itaalia toitu nautida. Aga mul oli eriti hea meel, et jätkasime oma biohäkkeri toitumist ja sõime ka palju ökotoitu. Olin ju arvanud, et lähme sinna ja nädal aega on suu ainult pitsat täis. Lapsel oli veidi igavam kui tavaliselt, sest basseini ju polnud, aga talle ka reis meeldis ja ütles pärast vanaemale ja vanaisale, et tore reis oli. Temaga koos on üldse tore käia, sest ta on väga rahulik – ei taidle palju ringi ja on kannatlik võrreldes paljude teiste temavanuste lastega.