Paastumine 1. osa – Mis see on ja kuidas sellega alustada?

Paastumine on toitumise vorm, milles inimene loobub teatud ajaperioodiks toidust. Paastumine tekitab inimestes endiselt mingeid imelikke reaktsioone, näiteks “ah-ah, kes tahab nädal aega söömata olla, milleks see vajalik on”. Selle postituse eesmärk on selgitada paastumist lähemalt ja jagan ka enda kogemust.

Kuidas ma jõudsin paastumiseni?

Minu uudishimu paastumise vastu tekkis sellest, et ma tundsin, et mu soolestik ei ole heas korras. Olid erinevad sümptomid ja arstid tegelikult ei osanud mulle öelda, et miks need tekivad. Konsulteerisin ka toitumisnõustajaga ja tegin mikrobioomi testi. Mikrobioomi testist sain tagasisidet, et kõik päris hästi ei olegi ning toitumisnõustaja pakkus välja erinevaid dieete, mida katsetada. Ka see ei toonud mulle tulemust. Lõpuks jõudsin arusaamale, et see mis toimub, ei ole normaalne. Peab olema mingi muu viis. Lisaks kõigile muudele sümptomitele häiris mind väga see, et ma ärkasin hommikul ülesse ja mu soolestik oli väga valus, nagu tunneks kogu seda soolestikku selle pikkuses seal kõhu sees. Ma ei oska seda paremini seletada, aga see oli väga veider. Tegelikult ju ei peaks tunnetama sellisel moel oma kõhtu, eriti pärast magamist, kui tegelikult peaks kogu keha olema öösel olnud lõdvestunud seisus. Söömine ja lihtsalt elamine ei peaks tekitama kuidagi ebamugavust. Otsustasin, et harin ennast ise sel teemal ja nii ma jõudsingi paastumise juurde.

Mina praegu 😃 Pilt: Microsoft Designer

Mis on paastumine?

Nagu postituse alguses sai öeldud, siis paastumine (fasting) on toitumise vorm, milles inimene loobub teatud ajaperioodiks toidust. Tegelikult on olemas ka kuivpaastumine, mis tähendab, et loobutakse ka vee joomisest. Mina seda ei ole proovinud. Minu jaoks tundub kuivpaastumine liiga ekstreemne.

Paastumine on laiem mõiste, mille alla kuulub ka vahelduv paastumine (intermittent fasting). Nende kahe erinevus on kestuses ja sageduses – paastumist tehakse harvemini ja pikemalt, vahelduv paastumist tihedamalt ja lühemalt. Paastumise pikkus ja sagedus sõltub eesmärkidest ja vajadustest.

Selline vahelduva paastu plaan võib olla hea valik algajatele just seetõttu, et paastuaken on suhteliselt väike, suur osa paastust toimub une ajal ja inimene võib tarbida iga päev sama palju kaloreid. 

Vahelduv paastumine tähendab, et süüakse tsüklitena (kindlal ajavahemikul). Näiteks kõige populaarsem on 16/8 tunni meetod, mis tähendab, et päevane toidutarbimine piiratakse kindlale ajavahemikule (8 tunni sisse) ja 16 tundi ollakse söömata.

Paastumise alla kuuluvad ka päevased (24 tunni) või isegi mitmepäevased paastud. Minu kõige pikem paast on olnud 24h ja minu tervislikust seisundist lähtuvalt minul pikemat paastu soovituslik teha ei olegi. Tüüpiliselt inimesed teavadki just neid ekstreemsemaid mitmepäevaseid paaste ja sellest ka alati reaktsioon “miks sa tahad nädal aega söömata olla”.

Siinkohal on oluline välja tuua, et selle söömisakna ajal tuleb kindlasti süüa oma päevane kaloraaž täis.

Fasting without feasting is starvation

Tsitaat raamatust ‘Biohack like a woman‘ ja see ei ole kindlasti eesmärk.

Paastumise ajalugu

Paastumise ajalugu ulatub tuhandete aastate taha ning seda on praktiseeritud erinevates kultuurides ja usundites, sageli vaimsuse, keha puhastumise ja enesetunde tõstmise eesmärgil. Kohe esimese näitena meenub mulle islami usus ramadan, milles paastutakse koidust kuni päikeseloojanguni. Ramadan kestab ühe kuu. Paastumine on ka teistes uskudes teemaks, nt kristlus, hinduism, budism. Mulle endale tundub, et see ulatub nii kaugesse minevikku ja inimesed teadsid toona, miks see hea on. Kui me nüüd läheme tagasi sinna koriluse ja küttimise ajastusse, siis sel ajal ei olnud ka inimestel kogu aeg toit kättesaadav. Praegusel ajal me oma söögikülluse ja snäkihullusega oleme põhitõed ära unustanud 😃.

Angus Barbieri. Pilt: allthatsinteresting.com

Teadaolev kõige pikem paast on olnud 382 päeva 1965-1966 aastatel, mida tegi üks mees nimega Angus Barbieri. Ta jõi teed, kohvi, mullivett ja sõi vitamiine. Ta käis pidevalt end arstide juures kontrollimas ning kaotas selle ajajooksul 125 kg oma kehakaalust. Oli mida kaotada ilmselgelt. Täpselt saab lugeda siit.

Miks on hea paastuda?

Paastumine on keha jaoks mitmel moel kasulik. Paastumine võib aidata reguleerida hormoone, tõsta kasvuhormoonitaset (see, mis hoiab meid noorena), alandada veresuhkru taset, parandada ainevahetust, eemaldada läbi autofaagia toksiine ja vähendada põletikke kehas, toetada kehakaalu langust ning isegi pikendada eluiga. Lisaks kehalisele kasule on paastumine sageli seotud vaimse selguse ja keskendumisvõime paranemisega.

See peatükk saab olema kõvasti pikem mõnes järgmises postituses.

Kas paastumisega võib kaasneda kõrvalmõjusid?

Kuigi paljud inimesed saavad paastumisest kasu, võivad mõned kogeda kõrvalmõjusid. Nendeks on väsimus, peavalu, ärrituvus ja keskendumisraskused, eriti alguses. Väga oluline on ka paastumine õigesti lõpetada.

Minul ei teki vahelduvpaastuga tavaliselt ühtegi kõrvalnähtu. Enne seda kui tegin esimest korda päevase paastu, siis selleks ajaks olin ma vahel ka juba kogemata 20 tunniseid paaste teinud – lihtsalt ei jõudnud hommikul süüa õigel ajal ja tööpäev kujunes liiga intensiivseks. Ma juba teadsin, et mu keha on sellega harjunud ja ma suudan seda teha. Aga see kõik tuli järk-järgult, mitte nii, et ühel hommikul otsustan, et nüüd lihtsalt järgmise hommikuni ei söö.

24 tunni paastu puhul hakkab kõht korisema ja tekib tunne, et on nälg ja tahaks süüa, aga see on täiesti normaalne. Olen nüüdseks üheksa korda 24 tunni paastu teinud ja vaid ühel korral tundsin, et pea hakkas valutama ja pilt läks häguseks. Tol korral kandsin ka glükoosimonitori ja seega nägin, et mu veresuhkur langes madalale. Lõpetasin paastu koheselt (ja ei tundnud ennast kuidagi ebaõnnestununa), vaid lihtsalt mõtestasin, et täna ei olnud minu päev ja proovisin paari päeva pärast uuesti ja siis oli kõik täiesti tavapärane.

Kes ei tohiks paastuda?

Paastumine ei pruugi sobida kõigile. Rasedad ja imetavad naised, lapsed, diabeetikud, osade terviseprobleemidega inimesed ning need, kellel on olnud söömishäired, peaksid enne paastumise alustamist konsulteerima arstiga.

Paastumise meelespea

Paastumine kõlab nagu see poleks midagi keerulist – ära lihtsalt söö! Tegelikult on see keerulisem kui lihtsalt mittesöömine. Järgnevalt on mõned paastumise põhitõed:

  • Paastu ajal on oluline juua piisavalt palju vett.
  • Paastu ajal tuleb jälgida oma enesetunnet. Paastu ajal ei tohi olla kuidagi paha olla. Ei tohi olla pearinglust, peavalu, nõrkust või muud. Sellise juhul tuleb paastumine lõpetada ja proovida teinekord uuesti.
  • Paastu puhul on väga oluline õige paastust väljumine.

Kuidas esimest korda paastuda?

Kui sa ei ole varem pikemalt söömata olnud, siis kindlasti ei tohiks kohe nüüd mõelda, et ma järgmised 24 tundi ei söö. See ei tööta nii. Paned kehale liiga suure stressi ja tekitad endale lihtsalt hullu peavalu ja võib-olla ka muud ebameeldivad sümptomid.

Mina soovitan esimest korda paastuda vahelduv paastuga. Ma tean, et on inimesi, kes ei suuda pikalt söömata olla. See tähendabki, et keha ei ole harjunud energiaks rasva kasutama, vaid kasutab energiaks ainult veresuhkrut. Oluline on esmalt hakata järk-järgult “kui pikalt suudan söömata olla” ajaakent pikendama. Näiteks proovida 12-tunnist paastu, millest enamus aega öösel magatakse. Sellisel juhul tuleks õhtusöök ära süüa õhtul endale sobival kellaajal ning hommikul süüa uuesti sama aeg (süües õhtusööki kell 18, peaks järgmine söögikord olema 12-tunnise paastu puhul kell 6 hommikul). Vaadata siis oma enesetunnet ja proovida hommikusööki veidi hilisemaks ja õhtusööki natuke varasemaks lükata. Seda nii kaua kuni ise tunned, et tegelikult on hea enesetunne ja kõik on hästi. Ja ütlen veel uuesti, kui on tunne, et halb on olla, siis lõpetada. Paastumine ei pea olema kuidagi vastik või valus. Aga see ei ole ka alguses kõige lihtsam asi mida teha, seega on oluline eristada kas oled lihtsalt pahas tujus tühja kõhu pärast või on reaalselt halb olla.

Mis edasi?

Kes pole kunagi enne paastumist teinud, siis soovitan hakata vaikselt katsetama enda “söömisakna” piire, kuni ühel hetkel tunned, et nüüd oled suuteline paastu tegema kas tüüpilises vahelduvpaastu söömisaknas või juba pikemalt.

Kuna ma lihtsalt ei suuda kogu tarkust panna ühte postitusse kirja, siis ma otsustasin, et ma teen mitu postitust. Siis on teil lihtsam lugeda ja on ka järgmisi jutte ka, mida oodata.

Järgmistes postitustes tahan kirjutada täpsemalt paastust ja paastust väljumisest, miks on naistel ja meestel oluline erinevalt paastuda, mille poolest erinevad vahelduv paastumine ja pikemad paastud.

Loodan, et oli huvitav ja saite targemaks 😊.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *