Päev 3 – Bali ja Mount Batur
Lend AirAsiaga oli okei, juua ja süüa küll midagi ei pakutud. Aga selle eest saime süüa enne lendu, sest lend hilines mingi 25 minutit. Pakuti vett ja mingit vaniljekuklit.
Jõudsime Ngurah Rai lennujaama väikse hilinemisega, aga hotelli taksojuht juba ootas meid. Tellisime ööseks Batur Mountain View hotelli autojuhi vastu (550 000 idr) ja algas ~ 2h sõit Mount Batur juurde. Taksojuht oli suht crazy, sõitis keset ridu, kogu aeg signaalitamine, aga vist asi minus, et ma ei ole enne Aasia liikluskultuuriga kokku puutunud. Nägime öösel avariid ka ja laibad vedelesid keset tänavat. Ma istusin taga keskel ja seal polnud turvavööd ka ?. Õnneks jõudsime ilusti kohale. Reis kodust Batur Mountain View-sse kestis kuskil 36h – laev, lennukid ja ooteajad lendude vahel.
Öösel umbes kell 3 jõudsime kohale ja ega ei olnud tahtmist siis magama minna. Meil oli plaanis leida see koht:
Tegime Eestis researchi ja olime veendunud, et leiame öösel selle koha üles, et seal päikesetõusu vaadata. Täpselt nii pime oli (punase ja sinise tulukesega on rekkad, mis öö ja päev läbi sõitsid mööda neid käänulisi teid. 2016 mais oli seal lähedal avatud kaevandus). Kaevandavad liiva ja laavakivi, mis on kohaliku ehituse jaoks väga oluline maavara.
Hakkasime liikuma pimedas, panime taskulambid tööle. Rekkad liikusid väga tihedalt ja suure müraga (mäkketõus ja tuli esimese käiguga sõita), minutis vähemalt üks ja väga raske oli nendel kitsastel ja mägistel teedel üritada end nähtavaks teha. Nad teevad öö läbi tööd, sest saavad öö eest 2x rohkem palka.
Hommikul hotellitädi ütles, et hullud peast, et siin juhtub peaaegu iga päev õnnetus – rekkadel pole lubatud alla sõita seda teed pidi, aga ikka sõidavad ja siis on nad päris palju teelt välja sõitnud. Pole üldse õudne. Igatahes, otsisime seda kohta, aga ei leidnud. Leidsime ennast lõpuks hoopiski vulkaani jalamilt. Päikesetõus oli sellegipoolest ilus ja võrreldes Eesti omaga ikka väga kiire. Päike hakkas tõusma enne 6 ja kuskil ~10-15 minutiga oli täiesti valge juba.
Päikesetõus vaadatud, nüüd oli tarvis hakata minema hotelli tagasi. Oeh, sama teed pidi tagasi hotelli, ainult et nüüd mäkketõus. Võrdlemisi rets oli ikka.
Hotelli tagasi jõudsime kuskil kella 7.30 paiku ja kohalikud olid kõik juba üleval. Vaatasid meid üllatunud pilkudega, et kust me nii vara tuleme ??
Hotellitoast oli ka päris hea vaade
Otsustasime, et magama ei lähe, vaid kasutame seda head ilma ära. Läksime sööma Madu Sari (ingl k honey nectar) restorani. Söök oli täitsa okei, maksime näkku 60 000 idr (240 000 idr kokku ehk 18€) ja saime selle eest ?:
– 2 nuudlid
– 2 omletti
– 2 banaanipannkooki
– 2 värsket apelsinimahla
– 1 värske papaiamahla
– Värskeid puuvilju
– 4 kohvi
Pärast Madu Saris söömist sõitsime Hot Springi, kus olid basseinid ja spaa. Piletihind oli 120 000 idr, selle saime hotellist. Massaaži võtsime 60 min, see maksis eraldi 150 000 idr. Massaaž oli hea.
Meid sõidutas meie hotelliomanik. Hinnaks oli 300 000 idr ja päev kestis kuskil 9-14.30. Viis meid Hot Springi, Pura Jati Baturi ja musta laavat vaatama. Alumisel pildil ongi näha Pura Jati Batur tempel.
Edasi viis meid musta laavat vaatama, näitas kus kohas enne nende küla asus. Vilkaani purske tõttu pidid kunagi sealt ära minema, kahjuks ei jäänud meelde millal see oli. Seal oli ikka väga kehv tee ja väga suur maa-ala, kus oli ainult tahke laava. Tegelikult oli sinna hiljuti puid ka istutatud, et seda piirkonda natuke rohelisemaks jälle saada. Ainuke puu, mis seal kasvab on eukalüpt.
Tagasi sõites nokkisin und juba autos. Vähemalt 50 tundi ilma voodis magamiseta ?. Otsustasime kõik, et teeme väikese une, aga oops, magasime 14.30-19.00.
Kogu kupatus läks maksma näkku 64€ (ööbimine+ õhtusöök hotellis, hot springi piletid, transfeer lennujaamast siia ja terve päev sõitmist). O-D-A-V!
