![\"\"](\"https:\/\/helen.vene.ee\/blog\/wp-content\/uploads\/2020\/12\/05CAC112-057A-4C22-B549-3D4429FF3643-1440x1440.jpg\")
<\/figure>\n<\/div>\n\n\n\n9 kuud sees, 9 kuud v\u00e4ljas<\/strong> pilt<\/strong>. Nahk on veidi l\u00f5dvem kui enne, aga muidu vorm on p\u00e4ris hea. Olen rahul.<\/p>\n\n\n\n Raseduse ajal ma blogi ei pidanud, \u00fcldse kaua hoidsin seda saladuses. Otseselt nagu p\u00f5hjust ei olnud, aga nii kaua kuniks k\u00f5ik vajalikud testid said tehtud, ei tahtnud nagu k\u00f5va h\u00e4\u00e4lega r\u00e4\u00e4kida. Igaks juhuks. P\u00e4rast seda, kui l\u00f5puks inimestele \u00fctlesin, siis mingist hetkest kadus jaks t\u00e4iesti \u00e4ra ja siis ma ei viitsinud enam kirjutada ja otsustasin, et kirjutan sellest hiljem.<\/p>\n\n\n\n Ma pidasin m\u00e4rkmeid raseduse ajast, seega saan \u00fcsna h\u00e4sti meelde tuletada, mis toimus. Mul oma rasedap\u00e4eviku tegemine ka pooleli, seega ongi hea, kui meelde tuletan, sest sinna ma nagunii kirjutan tekste juurde.<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n Juuni (0-4. n\u00e4dal)<\/strong><\/p>\n\n\n\n Rasedusest teada sain juunikuu l\u00f5pus, 4. rasedusn\u00e4dalal, mis on tegelikult \u00fcsna varakult. Mehele andsin beebisokid kirjaga “I Love Dad” ja seal sees oli kahe triibuga rasedustest. K\u00e4isime restos t\u00e4histamas meie uue teekonna algust. Laps oli planeeritud ja v\u00e4ga oodatud. Lihtsalt, kui p\u00e4riselt kohale j\u00f5udis, siis oli ikka \u0161okk \ud83d\ude01. <\/p>\n\n\n\n Hakkasin siis uurima, et mis n\u00fc\u00fcd edasi vaja teha on ja infot oli \u00fcsna palju. Aga aitas ITK video<\/a>. Hakkasin v\u00f5tma foolhapet juurde ja tegin uurimust\u00f6\u00f6d, et kelle v\u00f5iksin valida \u00e4mmaemandaks. Seda teadsin juba varem, et l\u00e4hen rasedusega arvele ITK-sse. Panin valitud \u00e4mmaemanda juurde 1. visiidi kirja, mis toimus 6. n\u00e4dalal ehk siis kahe n\u00e4dala p\u00e4rast. <\/p>\n\n\n\n Juuli (5.-8. n\u00e4dal)<\/strong><\/p>\n\n\n\n Pilte mul sellest ajast eriti pole. Ainult m\u00f5ned kl\u00f5psud kassidest ja paar pilti sellest, kui s\u00f5itsime autoga ringi \ud83d\udc48\ud83c\udffc\ud83d\udc47\ud83c\udffc.<\/p>\n\n\n\n Esimesed 8 n\u00e4dalat mul oli v\u00e4ga halb olla, olin haige ja \u00fcle\u00fcldse hormonaalne tasakaal oli paigast \u00e4ra. S\u00fcda oli paha. Aga \u00f5nneks p\u00e4rast 8. n\u00e4dalat oksendamise tunne kadus \u00e4ra ja enam tagasi ei tulnudki. Haigena ja tujutsedes panime mulle uue h\u00fc\u00fcdnime – “Divan Julm”, sest ma olin pahas tujus ja vedelesin diivanil \ud83d\ude02.<\/p>\n\n\n\n Hakkasime vaikselt tegema ka uurimust, et milliseid beebiasju vaja osta on. Hull planeerija ja muretseja nagu ma olen. K\u00e4isime salaja beebipoodides, sest ma ei tahtnud, et keegi mind seal n\u00e4eks \ud83d\ude02. Asjade vajalikkuse p\u00e4rast muretsesin ikka t\u00e4iega \u00fcle. Poleks \u00fcldse nii palju asju vaja olnud \ud83d\ude01. Sellest teemast lubasin ka kunagi ammu kirjutada. Eks n\u00e4is, kas ma sinna j\u00f5uan \u00fcldse \ud83d\ude02. Juba praegune postitus on suur samm edasi. <\/p>\n\n\n\n K\u00e4isime Tartus ja Saaremaal, aga v\u00e4ga raske oli head n\u00e4gu teha teiste ees, kui tegelt oli nii halb olla ja kogu aeg pidin p\u00f5hjendama, et miks s\u00fc\u00fca ei taha. Mul joppas tegelikult sellega ka, et 4-8. n\u00e4dal, kui mul k\u00f5ige kehvem oli, siis mul oli t\u00f6\u00f6lt puhkus ja sain kodus olla selle aja. Magasin l\u00f5unaund iga p\u00e4ev.<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n Tore on, et ikkagi Saaremaal \u00e4ra k\u00e4isin, sest see j\u00e4i mu viimaseks kohtumiseks vanaemaga. <\/p>\n\n\n\n Esimene \u00e4mmakavisiit l\u00e4ks h\u00e4sti. P\u00f5desin k\u00fcll, et \u00e4kki ei olegi s\u00fcdamel\u00f6\u00f6ke, aga n\u00e4gime ilusti oma v\u00e4ikest t\u00e4pikest ekraanilt. Kahju ainult, et ultrahelipilti ei antud. Issi k\u00e4is alguses igal vastuv\u00f5tul kaasas. T\u00e4htajaks m\u00e4\u00e4rati 06.03.20.<\/p>\n\n\n\n August (9.-13. n\u00e4dal)<\/strong><\/p>\n\n\n\n Iga kuu tuli viia ITK-sse uriiniproov ja siis oli ka kohtumine \u00e4mmakaga, lisaks mingi sagedusega tuli anda verd (seda ei olnud nii tihti).<\/p>\n\n\n\n Ma tegelikult tahtsin v\u00e4ga minna reisile veel nii-\u00f6elda viimast korda kahekesi, aga l\u00f5puks otsustasime, et ei hakka riskima ja ei l\u00e4he. K\u00f5ige turvalisem on reisida 2. trimestril ja \u00e4mmakad soovitavad max 6 lennutunni kaugusele.<\/p>\n\n\n\n K\u00e4isime augusti alguses ITK perekooli<\/strong> kahes loengus – ‘Lapseootus’ ja ‘Tervislik toitumine’.<\/p>\n\n\n\n Augusti keskel k\u00e4isin tegemas ka Niptify<\/strong> testi. 10. rasedusn\u00e4dalal andsin verd ja 2 n\u00e4dala p\u00e4rast sain teada, et lapsega k\u00f5ik h\u00e4sti ja tuleb poiss. Mehele teavitasin sugu nii, et panin sinist v\u00e4rvi \u00f5hupalli s\u00e4rgi alla nagu rasedak\u00f5hu \ud83d\ude02. Kuna s\u00e4rk oli peal, siis ta v\u00e4rvi ei n\u00e4inud ja kui \u00f5hupall s\u00e4rgi alt v\u00e4lja kargas, siis oli sinine ‘ME SAAME POJA’. Minu sisetunne ei petnud. Olin algusest saadik \u00fcsna kindlal arvamusel, et poiss on.<\/p>\n\n\n\n Augusti teises pooles oli uuesti ultraheli<\/strong> (kuklavoldi m\u00f5\u00f5tmine). Meil m\u00f5lemal l\u00e4ksid silmad natuke vesiseks, kui n\u00e4gime oma 5 cm pampu mu k\u00f5hus k\u00e4te ja jalgadega vehkimas. L\u00f5puks sain oma v\u00e4ga tahetud ultrahelipildi ka.<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n V\u00e4ikse vahep\u00f5ikena panen kirja raseduse erip\u00e4rad, mis mul olid. <\/p>\n\n\n\n Kui raseduse alguses ei tahtnud lihtsalt \u00fcldse s\u00fc\u00fca, siis hiljem mul mingeid s\u00f6\u00f6giisusid ei tekkinudki. Vahepeal oli nii, et tahtsin koduaia \u00f5una mitte poe oma, aga ma ei pidanud seda ka sekundi pealt saama, vaid kui paari p\u00e4eva jooksul sain, siis “rahunesin maha” \ud83d\ude01. Toitusin nii nagu varemgi. Palju puu- ja k\u00f6\u00f6givilju, v\u00f5rdlemisi v\u00e4he liha. \u00dcritasin suhkruga piiri pidada (minu m\u00f5istes siis karastusjoogid, mu suur n\u00f5rkus). Okei, viinamarju ma ei s\u00f6\u00f6nud enam teadlikult. <\/p>\n\n\n\n Esimestel kuudel kaal pigem langes. Olin paar kg kergem kui enne rasedust. J\u00f5usaali trenni v\u00e4ga teha ei jaksanud, k\u00e4isime iga p\u00e4ev jalutamas. Kokku v\u00f5tsin rasedusega juurde 14 kg.<\/p>\n\n\n\n H\u00e4dadest kimbutasid seljavalu, s\u00e4\u00e4remarjad l\u00e4ksid krampi ja nina jooksis tihti verd ja igemed ka. \u00d5nneks mees kreemitas iga \u00f5htu magneesiumkreemiga jalgu ja niisama kehakreemiga k\u00f5htu. V\u00e4ga luksuslik poputamine oli mul 9 kuud iga \u00f5htu. Seljavalude vastu aitas teipimine ja massaa\u017e. Mul valutas nii \u00fcla- kui alaselg. L\u00f5pus olid ka jalad h\u00e4sti turses.<\/p>\n\n\n\n Eriti haige oli see, et mul l\u00e4ksid kaenlaalused tumedaks (pigmendiga seotud kuidagi). Nii inetu n\u00e4gi v\u00e4lja, \u00f5nneks paari kuu jooksul p\u00e4rast s\u00fcnnitust l\u00e4ks tagasi k\u00f5ik \ud83d\ude01.<\/p>\n\n\n\n Mingist hetkest raseduses teises pooles hakkas mul k\u00f5ht p\u00e4ris tihti k\u00f5vaks minema ja nagu j\u00e4igi pikemalt toonusesse. \u00dche korra isegi hellasin sinna ITK valve\u00e4mmakale ka. Seda pidi j\u00e4lgima, palju pidi puhkama ja kui \u00fcle ei l\u00e4inud, siis kontrolli. Ma \u00f5nneks sain ikka iga kord ise korda, aga ehmatas ju ikka.<\/p>\n\n\n\n Kuskil 16. n\u00e4dalal hakkas k\u00f5ht v\u00e4lja paistma. M\u00f5tlesin, et mis k\u00fcll talvel saab, sest ega mul endal selliseid suuremaid \u00fcleriideid polnud. Leidsin kaupsist kasuka, kuhu tundus, et mahume m\u00f5lemad sisse. Kusjuures see on 36 suuruses, mis on ju minu tavaline suurus, suht naljakas, et kahekesi sinna mahtusime. Jaanuarini vist k\u00e4isin jalutamas mehe talvep\u00fckste ja -jopega \ud83d\ude02. Edasi ei l\u00e4inud mehe riided ka enam eest kinni. <\/p>\n\n\n\n September (14.-17. n\u00e4dal)<\/strong><\/p>\n\n\n\n Augusti l\u00f5pus oli Marie beebipidu ja septembri alguses Kadri&Tarvo pulm, kus ma siis midagi veel kellelegi ei \u00f6elnud \ud83d\ude01. Aga p\u00e4ris \u00e4ge oli teada k\u00fcll, et Mariega meil tited nii v\u00e4ikese vahega tulevad.<\/p>\n\n\n\n Oktoober (18.-21. n\u00e4dal)<\/strong><\/p>\n\n\n\n 17+2 tundsin esimest korda Poiku liigutusi. Alguses polnud kindel, et mis asi see k\u00f5hus mullitab, aga sain ikkagi aru, et need on tema jalahoobid \ud83d\ude02.<\/p>\n\n\n\n Oktoobris k\u00e4isime veel \u00fches ultrahelis – looteanatoomia uuring. K\u00f5ik oli h\u00e4sti. See oli naljakas, et pidin k\u00fckke tegema ja h\u00fcppama, et laps end keeraks \ud83d\ude01. Sel korral \u00fctlesin ultraheli tegijale, et tahan kindlasti pilti, kuna see l\u00e4heb lapse beebialbumisse ja siis me proovisime hea nurga alt teda saada n\u00e4htavale ja ta printis mulle 3D pildi ka. <\/p>\n\n\n\n K\u00e4isime Helsingis Ariana Grande kontserdil.<\/a> Muretsesin k\u00fcll, et ega pole liiga k\u00f5va heli lapsele, aga \u00f5nneks istusime lavast suhteliselt kaugel ja m\u00f5\u00f5detud detsibellide j\u00e4rgi oli k\u00f5ik ok. <\/p>\n\n\n\n November (22. – 26. n\u00e4dal)<\/strong><\/p>\n\n\n\n Novembris hakkasime k\u00e4ima perekoolis \u00c4mmaemanduskeskuses<\/a>. Soovitan, Ingrid on v\u00e4ga p\u00e4dev ja oskab asjadest nii positiivselt r\u00e4\u00e4kida. <\/p>\n\n\n\n S\u00fcnnituse \u00e4revus kadus mul p\u00e4rast \u00c4mmaemanduskeskuse loengutes k\u00e4imist \u00e4ra. Siis tekkis pigem \u00e4revus selle ees, et mis saab siis, kui me \u00fckskord lapsega kodus oleme. <\/p>\n\n\n\n Hakkasime vaikselt inimestele \u00fctlema ka. Pere sai juba varem teada ja mu t\u00f6\u00f6kaaslased olid \u00fched esimesed, kes teada said, sest noh isegi, kui ma ei tahtnud \u00f6elda, siis nad hakkasid mingi hetk seda n\u00e4gema \ud83d\ude01.<\/p>\n\n\n\n K\u00e4isime ise j\u00f5ulupilte<\/a> Tulbi stuudios tegemas ja Hedon Spas puhkamas.<\/p>\n\n\n\n Detsember (27. – 30. n\u00e4dal)<\/strong><\/p>\n\n\n\n November ja detsember m\u00f6\u00f6dusid ikka v\u00e4ga ruttu, sest ma pidin h\u00e4sti palju t\u00f6\u00f6d tegema veel enne, kui puhkusele j\u00e4in. T\u00f6\u00f6lt l\u00e4ksin \u00e4ra j\u00f5uludest ehk siis lapse s\u00fcnnit\u00e4htajani 2,5 kuud aega. Kasutasin kogu oma p\u00f5hipuhkuse ja seej\u00e4rel v\u00f5tsin rasedus- ja s\u00fcnnituspuhkuse. Kirjutasin natuke t\u00f6\u00f6st ja viimasest p\u00e4evast siin<\/a>. <\/p>\n\n\n\n Hakkasime vaikselt nimede peale m\u00f5tlema. Mitte \u00fckski nimi v\u00e4ga ei meeldinud \ud83d\ude01. Vaatasime nimede raamatust ja ka nt \u00c4rip\u00e4eva Rikaste TOPist \ud83d\ude02. <\/p>\n\n\n\n Jaanuar (31. – 35. n\u00e4dal)<\/strong><\/p>\n\n\n\n Uuest aastast hakkasin k\u00e4ima ka rasedate trennides. Proovisin MyFitnessi rasedate j\u00f5utrenne, aga kuna ma polnud t\u00fckk aega trenni teinud, siis need olid mu seljale liiga rasked. Trenni ajal oli k\u00f5ik ok, aga p\u00e4rast trenni hakkas p\u00e4ris halvasti valutama. L\u00f5puks meeldis mulle k\u00f5ige rohkem k\u00e4ia ITK Pilateses<\/a>, mida andis Mari K\u00f5iv. H\u00e4sti positiivne ja m\u00f5nus tund. Oleks teadnud, et see nii tore on, oleks tahtnud kohe raseduse algusest seal k\u00e4ia. Proovisin ka m\u00f5nda teist ITK rasedate joogat, aga need tunnid nii palju ei meeldinud. Ma arvasin, et v\u00f5iksin j\u00f5hkralt vormis olla, et s\u00fcnnitusel oleks normaalsem, aga tegelikult ma ajasin oma vana rasva peal ka \u00e4ra (kogu aeg olen palju trenni teinud ja lihased \u00fcsna tugevad).<\/p>\n\n\n\n Jaanuaris k\u00e4isime Noorus Spas puhkamas ja mehe s\u00fcntarit t\u00e4histamas. Enda meelest olin juba max rase ja suure k\u00f5huga. <\/p>\n\n\n\n1. trimester <\/h2>\n\n\n\n
Me saame lapse!<\/h3>\n\n\n\n
![\"\"](\"https:\/\/helen.vene.ee\/blog\/wp-content\/uploads\/2020\/11\/IMG_0587-1-1440x1082.jpg\")
<\/figure>\n\n\n\nMul on halb olla \ud83d\ude29<\/h3>\n\n\n\n
![\"\"](\"https:\/\/helen.vene.ee\/blog\/wp-content\/uploads\/2020\/11\/IMG_0699-1080x1440.jpg\")
<\/figure>\n<\/div>\n\n\n\n![\"\"](\"https:\/\/helen.vene.ee\/blog\/wp-content\/uploads\/2020\/11\/IMG_0701-1440x1080.jpg\")
<\/figure><\/li><\/ul><\/figure>\n\n\n\n\u00c4mmaemanda vastuv\u00f5tud ja muud uuringud<\/h3>\n\n\n\n
![\"\"](\"https:\/\/helen.vene.ee\/blog\/wp-content\/uploads\/2020\/11\/IMG_1009-810x1440.jpg\")
<\/figure>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\nS\u00f6\u00f6giisu, vaevused jms<\/h2>\n\n\n\n
2. trimester<\/h2>\n\n\n\n
![\"\"](\"https:\/\/helen.vene.ee\/blog\/wp-content\/uploads\/2020\/11\/59144907015__0AAFDEB3-C764-4457-818D-1204E15E2F41-1080x1440.jpg\")
<\/figure><\/li><\/ul><\/figure>\n\n\n\n![\"\"](\"https:\/\/helen.vene.ee\/blog\/wp-content\/uploads\/2020\/12\/IMG_1024-1080x1440.jpg\")
<\/figure>\n\n\n\n![\"\"](\"https:\/\/helen.vene.ee\/blog\/wp-content\/uploads\/2020\/11\/B9F58501-1019-408C-A114-7B62AACA794E-810x1440.jpg\")
<\/figure>\n\n\n\n![\"\"](\"https:\/\/helen.vene.ee\/blog\/wp-content\/uploads\/2019\/12\/OS4A2347-22.jpg\")
<\/figure><\/li>![\"\"](\"https:\/\/helen.vene.ee\/blog\/wp-content\/uploads\/2020\/11\/IMG_1624-1080x1440.jpg\")
<\/figure><\/li>![\"\"](\"https:\/\/helen.vene.ee\/blog\/wp-content\/uploads\/2020\/11\/IMG_1614-1080x1440.jpeg\")
<\/figure><\/li><\/ul><\/figure>\n\n\n\n![\"\"](\"https:\/\/helen.vene.ee\/blog\/wp-content\/uploads\/2020\/11\/IMG_1852-1080x1440.jpg\")
<\/figure><\/li>![\"\"](\"https:\/\/helen.vene.ee\/blog\/wp-content\/uploads\/2020\/11\/IMG_1849-1080x1440.jpg\")
<\/figure><\/li><\/ul><\/figure>\n\n\n\n3. trimester<\/h2>\n\n\n\n
Pean tegema trenni \ud83d\udcaa\ud83c\udffc<\/h3>\n\n\n\n
![\"\"](\"https:\/\/helen.vene.ee\/blog\/wp-content\/uploads\/2020\/11\/IMG_2421-1080x1440.jpg\")
<\/figure>\n\n\n\n![\"\"](\"https:\/\/helen.vene.ee\/blog\/wp-content\/uploads\/2020\/11\/IMG_2453-1080x1440.jpg\")
<\/figure><\/li>![\"\"](\"https:\/\/helen.vene.ee\/blog\/wp-content\/uploads\/2020\/11\/IMG_2498-1080x1440.jpg\")
<\/figure><\/li>![\"\"](\"https:\/\/helen.vene.ee\/blog\/wp-content\/uploads\/2020\/11\/IMG_2466-1080x1440.jpg\")
<\/figure><\/li>![\"\"](\"https:\/\/helen.vene.ee\/blog\/wp-content\/uploads\/2020\/11\/IMG_2440-1440x1080.jpg\")
<\/figure><\/li><\/ul><\/figure>\n\n\n\n
![\"Raseduse](\"https:\/\/helen.vene.ee\/blog\/wp-content\/uploads\/2020\/02\/9L6A8549-e1582480971595.jpg\")
<\/figure>\n\n\n\n![\"Beebipidu](\"https:\/\/helen.vene.ee\/blog\/wp-content\/uploads\/2020\/02\/OS4A2550-2-1-1440x960.jpg\")
<\/figure><\/li>![\"Beebipidu](\"https:\/\/helen.vene.ee\/blog\/wp-content\/uploads\/2020\/02\/OS4A2647-1-e1581973439892.jpg\")
<\/figure><\/li><\/ul><\/figure>\n\n\n\n![\"\"](\"https:\/\/helen.vene.ee\/blog\/wp-content\/uploads\/2020\/11\/IMG_2915-1080x1440.jpg\")
<\/figure><\/li>![\"\"](\"https:\/\/helen.vene.ee\/blog\/wp-content\/uploads\/2020\/11\/IMG_2916-1080x1440.jpg\")
<\/figure><\/li><\/ul><\/figure>\n\n\n\n![\"\"](\"https:\/\/helen.vene.ee\/blog\/wp-content\/uploads\/2020\/11\/IMG_2988-1440x1080.jpg\")
<\/figure><\/li>![\"\"](\"https:\/\/helen.vene.ee\/blog\/wp-content\/uploads\/2020\/11\/IMG_2991-1080x1440.jpg\")
<\/figure><\/li><\/ul><\/figure>\n\n\n\n![\"\"](\"https:\/\/helen.vene.ee\/blog\/wp-content\/uploads\/2020\/11\/Screenshot-2020-11-15-at-17.56.28-1440x1075.png\")
<\/figure>\n\n\n\n