Mis mulle meeldis Phi Phi saarte juures? Kõik! Nii ilus ja tore oli seal. Oleks tahtnud kauem olla. Kui peaksin uuesti Taisse minema, siis see oleks koht, kuhu läheks uuesti. Lihtsalt selline mõnus puhkus. Carrie soovitas mul rohkem emotsiooni oma teksti panna, mitte nii faktipõhiselt kõike kirjeldada. See on minu katse siis olla emotsionaalsem ja isikupärasem kirjutaja 😁. Kui lugeda ei jõua, siis vaata postituse lõppu – seal on väike video ka! Aga tagasi põhiteema juurde – PHI PHI saared. Phi Phi saari on kaks tükki – Phi Phi Don ja Phi Phi Leh. Don on see saar, kus inimesed puhkavad ja pidutsevad. Leh saarel ööbimist ei ole (minu teada) ja seal käiakse rohkem tuuridel. Phi Phi Leh on tuntud Maya Bay pärast (Leonardi di Caprio The Beach filmiti seal). Tais olles saime teada ka, et Maya Bay on suletud juunist-septembrini, et loodus saaks seal taastuda, kuna lihtsalt nii palju paate ja turiste käib seal iga päev.
Phuket – Phi Phi (14.03)
Phuketi hotellis ootasime bussi hommikul kell 7, mis viiks meid Rassada Pierile. Ca 1h sõitu ja saime kohe praamile.
Phi Phi hotellist oli meile sadamasse järgi tulnud paat. Ööbisime Bayview Resort nimelises hotellis, mis meile väga meeldis.
Hotelli üks restoranidest, rand ja majakesed paistavad tagapool.
Tuppa jõudes ootas ees küll meeldiv üllatus – ilus ja puhas tuba, õhk oli hea ja vaade rõdult pöörfi. Siim lasi drooni ka korraks lendu 😁.
Tahtsime minna “linna” (Phi Phi Center), kõndisime juba rannas, kuid pöörasime ringi, sest liiga kuum oli, haha esimese maailma probleemid. Käisime pärast ka rannas sulistamas, vesi oli väga soe ja üldse sügavaks ei läinud, nagu Pärnu rannas, aga vesi oli ilusamat värvi.
Pilt tehtud GoPro Hero 6-ga.
Õhtul tegime uue katse linna minna, siis ei olnud enam nii kuum ja lootsime jõuda päikeseloojanguks Phi Phi Viewpointi. Kuna meie hotell asus keskusest kuskil 10 minuti jalutuskäigu kaugusel ja Viewpointi oli ka vaja kõndida, siis mõtlesime, et kell 17.40 liikuma asuda on natuke hilja. Teel olles sildid küll näitasid viewpointi, aga see teekond oli kohati nii lamp (väikeste majade vahel, vähe asustatud tee jne), et tekkis kahtlus, kas see on ikka õige viewpoint 😁 Lõpuks kell 18.20 jõudsime kohale ja rahvast oli sitaks. Pilet maksis 30 bahti nägu, kui ma õigesti mäletan. Palju oli tõusutreppe ja raske oli neid võtta ka (praegu kodus seda kirjutades mõtlen küll, et wtf miks ma nii kirjutasin, Krabi Tiger Cave trepimatkaga ei anna võrreldagi, aga sellest järgmises postituses lähemalt).
Seal on kaks viewpointi, esimene oli mõttetum kui teine (suur küngas jäi päikesele ette). Piltide pealt saab vist aru ka – esimene on see, kus on suured sildid Phi Phi ja teine see, kus on näha rahvamassid😁 Teel lendasid ja närisid sääsed kah, väga ebameeldiv. Ühel pildil on isegi mu seljal paiste läinud sääsepunni näha.
Phi Phi Viewpoint 1
Phi Phi Viewpoint 2
Vaade ja päikeseloojang olid mega ilusad.
Pärast ilusat päikeseloojangut läksime koos turistide massidega süüa otsima. Aga enne seda otsustasime käia sadamas, et osta private boat hommikul kella 6-ks, et sõita Maya Bay-le. Paat maksis 1500 bahti kahele ja kohapeal tuli tasuda veel 400 bahti nägu (saare külastamise maks vms).
Lõpuks sõime ühes restos õhtusööki – 3 sööki ja mahl kokku 550 bahti. Ostsime McDonalds-ist kookose sundae, ananassi piruka ja kuskilt tänavalt ühe ämbri Sex On The Beach kokteili (200 bahti). Kusjuures see oli ainuke ämber, mida ma reisil olles jõin. Tagasiteel hotelli nägime ka fire show-d.
Arutasin õhtul oma patsid ka lahti, soeng oli päris crazy. Kell 23 magama, et hommikul kl 5 ärgata.
Phi Phi Leh, Maya Bay ja drooni kaotus (15.03)
Ärkasime kell 5, et olla 6.30-ks Maya Bay-l. Miks nii vara? Sest tahtsime jõuda enne rahvamasse The Beach-ile. Paadionu korjas meid peale kell 6 ja sõit hämaras võis alata. Õnnestus, umbes täpselt 13 minutiks. Sain kohale jõudes teada, et päike tõuseb teisele poole lol, aga ilus oli seal sellegipoolest. Ja turiste oli võrdlemisi vähe ikkagi. Kunagi oleks huvitav käia ka koos rahvamassidega ära, siis näeb missugune vahe on (videotest olen veidi näinud ka) 😃
Pärast Maya Bay-d Siim snorgeldas ja tegime tiiru peale paadiga Koh Phi Phi Leh-le. Lasime sinise laguuni juures drooni lendu ja lendu see jäigi 💶💶💶 ➡️ 🗑. Mingil hetkel kadus signaal ära ja põrutas ise kalju nurga taha ära. Selletõttu ei näinud kas kukkus vette või lendas kaljule kuskile puu sisse. Kalju vms äär sai snorgeldades läbi vaadatud ja vees ei olnud (madal vesi oli), seega tõenäoliselt lendas kalju peale puude vahele. See oli selline osa saarest, kuhu inimesed ei saa minna. Kahju oli sellest, et originaalvideod jäid kaardile, kuna ei kopeerinud eelmisel õhtul ümber ja sellest, et oli plaanis mitmeid päevi veel filmida, aga ei saanudki. Rahast ka kahju, aga mis seal ikka. Leppisime sellega, et läinud ja sõitsime edasi paadiga mööda Viking Cave-st ja siis tagasi oma hotelli randa.
Hotellis saime veel hommikust süüa, kuna jõudsime kell 9 tagasi. Söömisega Bayview Resortis ei olnud küll kõige parem, kaks söögikohta (täpselt samasuguste menüüdega) ei olnud midagi erilist. Aga hommikusöök oli normaalne. Muudesse söögikohtadesse (Phi Phi Centeri poole) oli jalutada kuskil ca 10 minutit, seega ei olnud üldse hullu.
Edasisest päevast veetsime päris mitu tundi basseini ääres. Randa ei viitsinud minna, kuna sealne vesi ei jahutanud üldse. Bassu äärest kirjutasin DJI supporti ka, et uurida, kas saaks uut drooni osta ilma puldita. Kui ma kirjutasin, mis juhtus praegusega, siis nad soovitasid pöörduda technical supporti, et nemad selgitaksid välja, kas tegu oli pilot errori või product malfunctioniga. Viimane variant võib tähendada raha tagasi või uut seadet. Saatsime neile viimase salvestatud video ja mingi flight recordi csv failina. Tänaseks on vastus teada ja tuleb ise uus osta. Väidetavalt läks seal kõrguse režiimidega midagi paigast ära ja kuna oli vee kohal, siis optiline sensor läks lolliks. Pikemalt sel teemal ei viitsi kirjutada, keda huvitab, siis võib küsida.
Õhtul käisime linnas mäkis jäätist söömas (jälle?! McDonalds või mitte, aga see kookose jäts oli seal hea) ja sõime nagu ikka mingit kana stir-fry ja Pad Thaid. Jõime ka mõned õlled ja tegime Carlito’s baaris vessut. Seal tegi vessusid mingi Tšehhist pärit tüüp, kes on juba 6 aastat Phi Phi saarel elanud. Vessut oskas ta igatahes teha. Küsisime, et kas tal koduigatsust ei teki. Ütles, et paneb AC tööle ja siis see koduigatsus läheb suhteliselt ruttu ära, kui külm hakkab, lol 😂. Aus vastus vähemalt.
Viimane päev Phi Phi saarel (16.03)
Kell 11 oli check out, kuigi teadsime, et see on kell 11.30. Läks natuke kiireks, aga jõudsime. Hotellist öeldi, et kui täpselt kell 11 välja ei checki, siis trahv 400 bahti.. head ülbed.
Ma suutsin haigeks jääda, kurk megavalus ja palavik 37. Kuradi konditsioneeriga magamine 🙅🏽♀️ pärast hommikusööki läksime linna, sain osta ühe magneti ja tahtsin osta ka särki, aga ei leidnud sobivat. Võtsime the Mango Gardenist joogid ja läksime tagasi hotelli, kuna mul oli ikka paha olla.
Uppunud paat
Kell 14.30 saime paadile, mis viis meid kottidega sadamasse (see oli hotelli poolt tasuta). Kaks tundi sõitu ja kell 17.50 olime Ao Nangis, Krabil.
Phi Phi kokkuvõte
Väike video:
Tuleksin siia uuesti iga kell. Mõnus paradiisilik puhkus. Hotell oli hea, tuba oli mõnus ja ilusa vaatega. Ainuke nurisemiskoht oli vannituba, see polnud kõige uuem, aga polnud hullu.
♥♥♥
Helen
Mõnus lugemine!
Author
Aitäh Sulle! 🙂